Vändras säästab majarahvas eurosid soojuse arvelt

“Selgitustööd tuli ühistu liikmetega kaua teha, enne kui renoveerimisotsusega nõusse jäädi,” ütleb KÜ Eha juhatuse esimees Aili Laprik, kes Jaama 6 korrusmaja elanikega on seisnud alevi väljanägemise ning elukeskkonna parendamise eest. Foto: Urmas Luik

Vändras on paarkümmend korteriühistut, mis jõudumööda elamuid korrastavad, ühena neist renoveeriti Jaama 6, kus soojustamise järel ja võrdluses läinud aasta veebruariga oli ainuüksi küttekulu kokkuhoid ligi 300 eurot.

Korteriühistu Eha juhatuse esimees Aili Laprik rääkis, et nende hallatav maja ehitati 1986. aastal Eesti põllumajandustehnika Vändra osakonna töötajatele. Pikast, 55 korteriga kolmekorruselisest silkaat- ja väikeplokkidest hoonest jääb KÜ Jaama hoolde 25 korteriga pool.

Kuigi aknad-uksed ja katuse oli 1995. aastast tegutsev ühistu jõudnud vahetada-remontida, ei hoidnud nõukogudeaegsed seinad ammu enam talvekülma kinni.

Kõhklejad nõusse

“Hakkasime rääkima, et vaja on maja välisseinad soojustada, selgitasime ühistu üldkoosolekul seda, esimene aasta läkski rääkimise peale,” ütleb Laprik ja tänab samal ajal õnne, et nii pikalt selgitustööd tuli teha, sest aeglaselt sõudes sattus töö ehituse madalhindade aega.

Viimasedki kõhklejad ühisnõusse pööratud, hakkas ühistu juhatus asju ajama.

“Vändras oli tollal SEBi kontor, meil oli lähedal asju ajada, sest dokumente tuleb renoveerimiseks ja laenu saamiseks palju teha, nende vormistamiseks tuli sõita juba Pärnusse, sest alevis pandi selle panga kontor vahepeal kinni,” selgitab Laprik.

Polüstürooliga soojustatud seintega korterelamus tõestas lõppenud talv, et ühistul oli põhjust võtta kümneks aastaks laen, sest raamatupidamise andmetel ja eelmise kütteperioodiga võrreldes on säästetud päris korralik rahasumma.

Korteriühistu kasutas Lapriku sõnutsi KredExi pakutud toetust soojustamiseelse energiaauditi tegemisel ja KredEx tuli käendajaks maja renoveerimislaenu taotlemisel.

Pilt ilusamaks

Kõnealuse korteriühistu juhataja jutu järgi on Vändras teisedki ühistud hakkajad, muutmaks oma elukeskkonda ja alevi ilmet, ja korrastavad jõudumööda maju.

KredExist saab korterelamute korrastamiseks taotleda 2012. aasta lõpuni kuni 35protsendist rekonstrueerimistoetust, vähendamaks kortreiühistutel renoveerimislaenu andmisel nõutud omafinantseeringu osa.

“Tingimused oma kortermaja kordategemiseks on soodsamad kui kunagi varem, sest peale toetuse on praegu võimalik saada madala intressiga renoveerimislaenu,” märgib KredExi eluasemedivisjoni juht Mirja Adler.

KredEx ehk Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus loodi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juurde 2001. aastal, sihtasutuse üks eesmärke ongi võimaldada inimestel renoveerida oma kodu ja arendada energiasäästlikku mõtteviisi.

“Terviklikult tehtud tööde tulemusena nagu Vändras Jaama 6 on korterelamu elanikel varasemast väiksemad küttekulud, majas tervislik sisekliima ning paranenud elamistingimused,” tõdes Adler KredExi poolelt.



Kredexi abiga korrastatud majad

KredExile laekus veebruari lõpuks kogu riigist üle 70 rekonstrueerimistoetuse taotluse summas üle 1,2 miljoni euro. Enim taotlejaid on Tallinnast.

Toetuse suhtes on jah-otsuse saanud 65 kortermaja, millest ühele eraldati 35, ülejäänutele 25 või 15 protsendi suurune toetus.

KredEx on 2010. aasta sügisest teinud rekonstrueerimistoetuse otsuseid üle 1,1 miljoni euro eest.

Andmed: KredEx