K, 8.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Gigantide heitlus: Pärnu meeri koht on erakordselt ihaldusväärne

Gigantide heitlus: Pärnu meeri koht on erakordselt ihaldusväärne
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Pärnu linnapeaks soovivad saada mitmed nii Eesti kui kohalikul poliitmaastikul väga tuntud näod.
Pärnu linnapeaks soovivad saada mitmed nii Eesti kui kohalikul poliitmaastikul väga tuntud näod. Foto: Andres G. Adamson

Pärnu linnapeakandidaadid võib jagada kahte gruppi: kohalikud ja üleriigilised tähed. Pärnu meeri koht paistab seekord iseäranis ihaldusväärne, kuid nii tekib kahtlus, et äkki leiab tuntud nimede seast alatuid peibutuspartegi.

Kindel on see, et Pärnu juhtimine kujuneb pärast valimisi teistsuguseks: volikogu on kirjum ja suurem ja valitsemisala Paikuse, Audru ja võib-olla kauge Tõstamaa jagu laiem.

Oodata on action’it. Võimu nimel hakkavad võitlema minister, riigikogu liikmed, eelmised ja praegused linnapead ja maavanemad. Riigimehed tooksid rahulikku Pärnusse särtsu, kohalikud tegijad tagaksid stabiilsuse.

Saagem nende potentsiaalsete linnapeadega tuttavaks!

Romek Kosenkranius: Skandaalideta linnapea

Foto: Andres G. Adamson

88 – just nii palju sai Pärnu praegune linnapea hääli viimastel kohalikel valimistel.

Kosenkranius kerkis meeriks pea märkamatult ja on seal püsinud tormi tekitamata. Ei ühtegi probleemi, kuid esile ei saa tuua midagi hiilgavatki. Sellele kõigele mõeldes jääb püsima oht, et skandaalivaba linnapea pole pärnakate endi seaski küllalt tuntud.

Kosenkranius selgitas seda sellega, et ta pole kunagi pidanud lugu saavutustega lõõpimisest või rutakate otsuste tegemisest. Näiteks ei hinda meer populaarsuse nimel hiigellaenu abil ehitatud projekte. “Mulle on seda lausa ette heidetud, et kui eelmine linnapea rõhutas iga projekti puhul “Näe, mina tegin!”, ei pea mina seda vajalikuks,” leidis Kosenkranius.

Kosenkraniuse kinnitusel läheb Pärnul praegu hästi. “Kõik on käima saadud ja majanduslikult korras. Väljastpoolt tundub see kindlasti ahvatlev,” põhjendas ta suvepealinna atraktiivsust ülejäänud kandidaatide hulgas. Ometi hoiatas ta, et konkurendid ehk ei adugi, kui raskelt see kõik tuleb. “Miski ei jookse ise sülle,” toonitas meer.

Valimisliit Pärnu Ühendab praeguse linnapeaga eesotsas peab hakkama maid jagama vastastega teistsugusest kaalukategooriast. “Tõesti, meile ei jagata raha Toompealt ega öelda, et “poisid, tehke omale nimi!”,” nimetas ta erakondade eelise. Kosenkranius loodab, et liidu eelis seisneb sõltumatuses. “Teised peavad arvestama erakonna huvidega, mis alati ei pruugi Pärnule parimat tähendada.”

“Võib-olla leidubki kandidaatide seas minust hulga paremaid inimesi. Las inimesed valivad!” pakkus ta, laskmata pead norgu, kui koha kaotab.

Kosenkranius tõdes, et pooleli on palju projekte, mille ta viiks hea meelega lõpuni.

“Kuid lõppeks pole oluline betoon, vaid see, et inimestel oleks siin hea olla,” kostis Kosenkranius.

Kadri Simson: Minister, kes koliks Pärnusse?

Foto: Andres G. Adamson

Kas tõesti tahab majandus- ja taristuminister Pärnu linnapeaks saada? Kadri Simsoni kandidatuur paneb konkurendid keelt peksma ja tekitab palju küsimusi, kuid minister jääb selle kõige keskel rahulikuks ja enesekindlaks, näol salakaval muie.

Kuigi Simson kandideeris Pärnus neli aastat tagasigi, on tema kaliiber poliitikuna vahepeal mitu korda kasvanud.

Mõne aastaga sai Simsonist erakonna säravaim tõusev täht ja praeguse peaministriga kõrvuti võimsaim konkurent Edgar Savisaarele. Just Simson asus murdma erakonnas kehtinud ainuvalitsust: võiks öelda, et revolutsioon Keskerakonnas ja seetõttu võimuletõuski on olnud osalt just nüüdse ministri niiditõmbamise tulemus.

Revolutsiooni lubab võimule saades meelekindel Simson Pärnussegi.

“Arvan, et pärnakad ei teagi, kui palju on võimalik linnapeal ära teha ja kui hästi saab linna juhtida,” leidis minister.

Küsimusele, miks Pärnu nõnda tuntud nimed kandideerima meelitab, vastas Simson, et ei näe konkurentides midagi erakordset. Ta arvas hoopis, et eelmised valimised ei erine tulevastest millegi poolest.

Kriitikud on süüdistanud ministrit Pärnut soosivas rahapildumises, väites, justkui annaks lennujaama ja Tallinna–Pärnu maanteelõiku rahapatakate asetamine tema valimiskampaaniale varase avalöögi.

Simson ise nimetas seda võimaluste võrdsustamiseks. “Pärnakad on minu meelest isegi liiga kannatlikud olnud ja vaadanud, käed taskus, kuidas raha mujale läheb,” lausus majandus- ja taristuminister. Ta märkis, et olnuks investeeringute jagamine ainult tema teha, saanuks süsti Lelle–Pärnu raudteelõikki.

Miljoni dollari küsimus siiski jääb: kas Simson tuleks ministriametist Pärnu linnapeaks?

“Kui Keskerakond valimised võidab ja mind linnapeaks valitakse, siis tulen. Tahan olla Pärnu linnapea,” kinnitas Simson.

Andres Metsoja: Pärnumaa veri, läbi ja lõhki

Foto: Andres G. Adamson

15 aastat tagasi istus Vändras sündinud Andres Metsoja Kaisma vallavanema toolil, olles seejuures alles 24aastane. Aastate jooksul napsas Metsoja endale aina kõrgemaid ameteid. Vallavanemast sai ühtlasi omavalitsuste liidu esimees, esimehest omakorda maavanem ja peagi suundus maavanem juba riigikokku. Nüüd soovib ta järgmist trofeed: saada Pärnu linnapeaks.

Riigikogu liige peab enda mitmekülgset kogemust väga oluliseks, et linnapea ametikohta hästi täita. “Kui võidaksime valimised, tuleksin kahtlemata riigikogust ära,” lubas IRLi esinumber.

Rahvasaadikuna parlamendi keskkonnakomisjonis on Metsoja hoolt kandnud pigem looduse majandamise eest, kuid Pärnusse tahab ta tulla üldise majandusest lähtuva mõttelaadiga.

Riigikogu liige peab kõige olulisemaks noori peresid, töökohti ja haritud tööjõudu.

Metsoja märkis, et Pärnus on väga hea elada ja kuna suvepealinna tuleb ohtralt suurinvesteeringuid, vajab Pärnu osavat juhti, kes need rahasummad eduks muudaks. “Rail Baltic, lennujaam, maantee,” nimetas ta.

“Kui me Pärnusse nende võimaluste abil tööjõudu ei suuda meelitada, läheb nii nagu ikka: linn hääbub,” nentis Metsoja.

Milliseks peab Metsoja enda šansse valimistel? “Konkurents on ainult teretulnud,” säilitas ta enesekindluse, hinnates oma võimalusi kõrgeks. “Ei ole mõtet võitlusse minna, kui arvad, et sinust pole kohaliku elu kujundamisel tolku.”

Toomas Kivimägi: Ekslinnapea tahab koju tagasi

Foto: Andres G. Adamson

Eelmise linnapea Toomas Kivimägi võim oli vankumatu. Tema populaarsust näitavad 7603 häält riigikogu valimistelt, mis oli ülekaalukalt Pärnu tipptulemus.

Kuigi Kivimägi jagas Romek Kosenkraniusega 2013. aastal valimisliitu, on tema tee praeguse meeriga aina enam lahku läinud. Mingis mõttes on julge, veidi bravuurikas ja energiline Kivimägi praeguse linnapea vastand. Peale selle on tema südame võitnud Reformierakond ja praegust linnavõimu kommenteerides on mees ootamatult terav.

Samuti on tema Pärnu linnapeaks saamise soov pärast erakonna opositsiooni kukkumist usutavam.

Enne aktiivset kampaaniat ei taha Kivimägi konkreetseid plaane avaldada, kuid tunnistas, et tema ootaks linnavõimult rohkem investeerimist. “Praegu on Pärnus kõrged põhitegevuskulud ja investeeringuteks jääb üle liiga vähe,” analüüsis ta.

Kui palusin täpsustada, milliseid investeeringuid ta näha sooviks, kostis Kivimägi: “Vallikäär vajab korralikku lava!”. Veel tõi ta esile korraliku ujula ehituse ja mainis, et lasteaiadki vajaksid tõuget.

Reformierakondlane arvas, et linnapea ametikoht on ihaldatud, kuna linna rahaasjad on siiski heas korras ja Pärnu on küllalt suur, et pakkuda huvi.

Kivimägi mitte ainult ei hinnanud enda võimalusi heaks, vaid nõustus ennustama, kuidas valimised lõpevad. Esikoha pärast võistlevad tema sõnutsi Reformierakond, Keskerakond ja IRL, järgmises grupis jõuavad finišisse Pärnu Ühendab ja EKRE, sotside võimalusi Kivimägi kõrgeks ei pea.

Reformierakondlane heitis kinda konkurentidelegi ja teatas, et kõik kandidaadid pole valmis linnapeaks tulema. “Kahtlen sügavalt, kas Simson on ministritoolilt valmis linnapeaks asuma,” avaldas ta.

Mart Helme: Juhib EKRE Pärnu volikokku

Foto: Andres G. Adamson

Mart Helmet nii austatakse kui vihatakse. Neutraalseid emotsioone pole. Poliitikas annab see eelise.

Kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 2013. aastal Pärnus kandideeris, oli see veel nišipartei: 20 kandidaadi peale õnnestus koguda 421 häält, kohad volikogus osutusid vaid unistuseks.

Kaks aastat hiljem kandideeris Pärnu piirkonnas riigikokku erakonna esimees isiklikult ja näitas, kuidas asjad käivad: Helme lajatas tulemuseks 6714 häält.

Arvestades, et Helme on jõudnud meediapilti aina tihedamini ja rahvuskonservatiivne meelsus ühiskonnas pigem kasvab, ei saa palju kehvemat tulemust kohalikelt valimistelt oodata.

EKRE juht on üles kasvanud suvepealinnas ja tahab naasta juurte juurde. “Olen küll 45 aastat Tallinnas elanud, kuid süda ja juured on ikkagi Pärnus. Kui vanemad seal veel elasid, käisin iga nädal külas,” jutustas ta.

“Pärnu nimi kõlab,” põhjendas Helme, miks konkurents linnapea kohale nõnda karm on. Enda võimaluste üle valimistel ta spekuleerima ei soostunud.

EKRE esinumber soovib, et Pärnu poleks ainult kuurortlinn. Helme tahab arendada suvepealinna tööstust. “Pärnu südalinnaski on palju tühermaad, mida peaks arendama,” arvas ta.

Kahtlemata on Helme eesmärk tugevdada enda erakonna haaret volikogus. “Eelmistel valimistel alles hakkasime jalgu alla saama. Seekord peaksime volikokku kindlasti pääsema,” hindas Helme.

Konservatiivide esinumber ennetas ajakirjaniku küsimust ja ütles, et kui linnapea või volikogu esimehe koht on tema partei otsustada, tuleb ta Pärnusse.

“Mina mingi peibutuspart pole. Linnapea koha nimel olen riigikogust valmis loobuma,” kinnitas Helme.

Kalev Kaljuste: Kuhu lähevad maavanemad pärast reformi?

Foto: Andres G. Adamson

2018. aastast kaovad maavalitsused ja Pärnu maavanem Kalev Kaljuste peab hakkama juba varakult uut ametit otsima.

Sotsiaaldemokraatide positsioon Pärnu volikogus vaid kahe esindajaga on pigem teisejärguline. Kaljuste loodab, et tal õnnestub erakonnakaaslasi volikokku juurde tuua.

“Mulle oleks olnud ju mugav variant kandideerida Põhja-Pärnumaal, Tootsis sain sisuliselt iga kolmanda hääle. Pärnus ma sellist tulemust kindlasti ei saavuta, kuid eks näis, mida valijad otsustavad,” jutustas ta.

Maavanem tunnistas, et Pärnut kui linna tuleb valdade liitumise tõttu vaadata märksa laiemalt.

Kaljuste selgitas, et pärnakast saab inimene, kes elab maa-ala poolest Eesti suurimas linnas. Ta rõhutas, et keegi ei tohi tunda end seejuures kõrvalejäetuna.

Suure omavalitsusena peab Pärnu haarama riigis senisest rohkem initsiatiivi.

Seda tõdes praegune maavanem küll, et volikogu koosseis tuleb tugevate esikandidaatidega väga põnev ja kirju. “Koalitsiooni loomine saab olema keeruline,” arvas Kaljuste.

Kaljuste on seisukohal, et suvepealinn peaks oma atraktiivsusega võluma peale eestlaste välismaalasi, eriti Baltikumis ja Läänemere ääres.

“Pärnu on Eestis üks suurema arengupotentsiaaliga linn,” leidis ta.

Küsimusele, kas kõik konkurendid on tema hinnangul nõus Pärnu tulema, vastas Kaljuste kiiresti ja veendunult: “Ei usu, oleme ausad. Kuigi kõik kindlasti väidavad lõpuni välja, et tulevad. Aga nimesid ma ei nimeta.”

Krista Nõmm ja Meie Pärnu: Taavetid Koljatite vastu

Foto: Andres G. Adamson

Ühel külmal kevadõhtul istusid Pärnu aktiivsed naised Kentuki kõrtsis ja otsustasid luua valimisliidu. Nende seas oli nii IRLi kui Vabaerakonna inimesi. Erakonnad otsustati valimisteks hüljata.

Koos tuleb vastu astuda tuntud poliitikutele ja saavutada pealtnäha võimatu eesmärk: jõuda kuue väga tugeva konkurendi vastu astudes volikokku. Selle ambitsioonika eesmärgini juhib Meie Pärnu liidu pikalt kohalikus poliitikas tegutsenud IRLi liige Krista Nõmm, kes rõhutas, et on Pärnu poliitelu ligemale 20 aastat kõrvalt näinud.

Nõmm pole küll ametlikult linnapeakandidaadiks kuulutatud, kuid tõenäoliselt esinumbri kohale liidus keegi teine ei pretendeeri.

Valimisliidu looja peab enda tugevuseks just seotust kohaliku valitsemisega. “Olen seda näinud iga kandi pealt,” põhjendas ta.

Nõmm selgitas, et tal oli kaaslastega koostöö soov, kuid mitu kandidaati ei tahtnud kuuluda erakonda, mistõttu ei kippunud temagi sel korral enda partei nimekirjas kandideerima. Ta leidis, et IRL unustab oma selget konservatiivset vaadet järk-järgult.

“Muutusi on vaja. Võime ehitada uhkeid hooneid, kuid inimene on kõige tähtsam ja praegu kahjuks inimesed lahkuvad linnast,” selgitas Nõmm, viidates, et sotsiaalküsimusedki on tähtsad. Veel on tema hinnangul ääretult oluline kolmanda silla teema.

Nõmm kinnitas, et konkurendid teda ei hirmuta.

Märksõnad
Tagasi üles