Henkel Makroflexi tooted vallutavad laia ilma

Henkel Makroflex valmistab maailmaturul nõutud kaubamärgiga tooteid, kogenud liinioperaator Ago Parv töötab Pärnu tehases 1996. aastast. Foto: Urmas Luik

Ehitusmaterjalide poes ehitusvahtu või vuugitäitematerjali ostes teadke, et teile vajalikud tooted on valmistatud Pärnus keemiatööstuse ettevõttes, mille juhtohje hoiab naine.

Särav Sirje Aal on polüuretaanvahte ja hermeetikuid tootva börsiettevõtte Henkel Makroflex ASi juhatuse esimees.

Lapsena tahtis praegune tippjuht saada baleriiniks, kuid elu pööras teisele rajale. Õigusteadlase diplom taskus, töötas Sirje Aal kohtunikuna ja ütles 1988. aastal jah-sõna ettepanekule minna juristiks ühte esimestest Soome-Eesti ühisfirmadest.

Nii sattuski tallinlanna keemiaettevõttesse ja on Äripäeva tabelites koduriigi edukamate naisjuhtide hulgas, kes on lõpetanud kõrgkoolis ka ärijuhtimise eriala.

Turg ligi 40 riigis

Henkeli tulipunases ja Makroflexi rohurohelises firmavärvis tööstus Pärnu pealinnapoolses servas Savi 12 sai alguse 1980. aastate teises pooles Matek SP nime all.

See oli aeg, kui Nõukogude Liidu juhtkond tahtis näidata oma edumeelsust ja lubas luua rahvusvahelise kapitali osalusega ühisettevõtteid. Sovmestnoje predprijatije ehk SP Matek oli 39. omasuguste seas ja moodustati soomlastega kahasse.

“Jäänud oleme meie ja Sadolin,” ütleb konkreetse jutuga Sirje Aal, tõstes kitsa nõupidamisteruumi laua taga pilgu sülearvutilt.

Henkel Makroflexi kaubamärgi all valmib üle 300 nimetuse tooteid, mis jõuavad Läänemere-äärsest riigist üle ilma ligi 40 riiki. Merekonteineris on Pärnu tehasest kaupa tellitud isegi sellisesse maismaanurka nagu Mongoolia. Geograafilist haaret arvestades peab tootja paindlikult kohanema riigiti erinevate turgudega, sest Euroopas, Aasias ja Ameerikas on kliima ja ehitusstiilid erinevad.

Üle 100 töötajale igapäevast leiba kindlustav ning üle miljardikroonise (üle 74 miljoni euro) käibega tööstuse hooned paiknevad poolteisel hektaril, mis on aktsiaseltsilt Pärnu EEK renditud pind.

Kogu ilmas tuntud kaubamärgiga ettevõte plaanib laieneda. Läinud aastal investeeriti Austrias asuva peakontori heakskiidul Pärnu tehasesse umbes kaheksa miljonit Eesti krooni ja Soome tehase ületoomisega lisandus kohapeal tootmisesse 67 toodet.

Kompetentsikeskus

Ettevõtte tootmisdirektor Olavi Post räägib, et spetsiifilisele keemiatööstusele vajalike teadmistega tööjõudu ei saa ettevõte ametikoolist, vaid töötajaid tuleb välja õpetada kohapeal.

“Peame tööjõudu ise koolitama, hea, kui tulijal on tehnilised teadmised, sest selliseid seadmeid ja tehnoloogiat nagu meil, ei õpeta ükski kool,” tõdeb Post.

Tootmisjuhi sõnutsi on mõnigi valge lehena tulnu ennast hakkajana ametiredelil pakkijast liinijuhiks töötanud.

“Pakkija töö on lihtsam, selle võib mõne päevaga ära õppida, kuid operaatoriks õppimisele kulub vähemalt kuus kuud. Liinivanema tase eeldab kahe-kolme aasta kogemust, sest seal on tarvis näha tootmisprotsessi tervikuna,” seletab Post.

Pärnus asub ka ettevõtte kompetentsikeskus, Henkel Makroflexi ehitusvahtude oskusteave on koondunud siia, et klientide soovid oleksid täidetud ja tootja püsiks konkurentsis.

Arenduslabor on nagu köök, püha koht, mis võõra pilku ei talu. Seal testivad spetsialistid ehitusvahtude retseptuure ja tehnoloogiaid.

“Henkelis peale meie vahutootmisega keegi ei tegele, meie arendame retseptuuri,” mainib Post. Ta lisab selgituseks, et Henkelil on veel väike tehas Türgis, kus toodetakse ehitusvahtu, ja väike labor Saksamaal Düsseldorfis.

Järjekindla käega

Tootmisliinide juures jälgivad kõrvatroppide ja kaitseprillidega töölised pingsalt tööprotsessi, peaaegu hääletult liiguvad tõstukid tootmisliinide ja ladude vahet ning kui poleks iseloomulikku tootmisheli, toimuks kogu tegevus nagu tummfilmis.

Ettevõttesse tööle sõidetakse tootmisjuhi jutu järgi ka kaugelt linnapiiri tagant, isegi Tõstamaalt ja Häädemeestelt.

Tootmisvõimsusest annab aimu teadmine, et iga päev valmib Pärnu tehase liinidel 280 000 toodet.

Valmistoodangu laost sõidavad tellimused kohale isegi Uus-Meremaa klientidele, kes rahvusvahelise kaubamärgi varjust ei tarvitse aimatagi, kui väikeses linnas on valminud neile ehitamisel või remondil hädavajalik toode.



Henkel Makrofleks AS

 30aastase kogemusega ettevõte, toodab polüuretaanvahte ja hermeetikuid.

 Henkeli kontsern ostis 2003. aastal Makroflexi, mis on ehitusvahtude maailma tuntumaid kaubamärke.

 Soomes Oittis töötanud tehase ületoomise järel Eestisse koondus 2010. aastast Henkeli kontserni ehitusvahtude ja -silikoonide tootmine Pärnusse.

 Valmistab üle 300 eri nimetusega toote, mis lähevad ligi 40 riigi turule.

 Töötab kahes vahetuses, üle 100 töötaja.

 Käive 2010. aastal oli 1 167 845 000 krooni ehk 74 638 899 eurot.

Andmed: Pärnu Postimees



Henkel Makrofleksi juht Sirje Aal

Henkel Makroflex ASi juhatuse esimees Sirje Aal juhtis alates 2008. aastast ka Soome tehast.

Rääkides Soome tehase Pärnusse toomisest, ütleb ta, et selline otsus oli üleilmse majandussurutise ajal õigustatud ja õigustab veel enam nüüd, kui majandus näitab elavnemise märke ja nõudlus ehitusturul vajalike toodete järele suureneb.

“Elan kohvri otsas ja kui ma just Austrias emafirmas või klientide juures lennus ei ole, siis töötan Tallinnas ettevõtte kontoris ning Pärnus käin vajaduse järgi,” räägib Sirje Aal, keda kui naisjuhti on isegi meeskolleegid kiitnud järjepidevuse ja ettevõtte süsteemse juhtimise eest.