Peeter Olesk: Targad tulid idamaalt

Peeter Olesk. Foto: PP

Nagu teada, on laul, mis pealkirjas toodud sõnadega algab, kahemõtteliselt ropp. Kust algab Euroopa vaatekohalt ida, jääb vaieldavaks, kuid igatahes lõpeb ta USA läänerannikul.

Juba ligi 70 aastat on sealt tulnud meieni kas sõjateateid või infot suurtest õnnetustest. Esimesena nimetatute puhul on meil raske võtta seisukohta, kuna me ei tunne olusid. Õnnetustes tuleb olla solidaarne, aga solidaarsus eeldab tegu, ent minusugune küll ei tea, mismoodi ma saan aidata jaapanlasi äsjase tuumajaamakatastroofi järel.

Vahest sellega, et olen vait ja lasen rääkida asjatundjatel, kuid maailmas pole väga palju neid koolitatud ja kogemustega inimesi, kes valdaksid ühtaegu nelja profiili.

Nood neli on õnnetuste ennetamine tuumajaamades ja reaktorites; käitumine õnnetuse ajal kuni niisuguse tingliku lõpuni, kui võib väita, et õnnetus ise enam ei jätku; õnnetuse tagajärgede likvideerimine alates esimesest faktist, mis kinnitab, et õnnetus on juba toimunud; normaalse tööreþiimi taastamine.

Lahutagem protsess jõukohasteks osadeks

Kõik loetletud profiilid kätkevad väga kiiret arusaamist tõsiasjast, et nende reguleerimisel tavapärane demokraatia ei kehti. Viimasena mainitu on loomu poolest aeglane ja võib kesta koguni aastakümneid, näiteks otsustamine seeüle, kas Eesti üldse vajab oma tuumajaama.

Eelnimetatud profiilide korral saavad otsuseid langetada kas inimesed, kellel konkreetsel hetkel on kasutada võim koos vahenditega, või need, kes valdavad teemat ja saavad anda võimukandjatele käsu. Ülejäänutel peab jätkuma sedavõrd teadmisi, et mõista käsu sisu.

Esimeses profiilis jaguneb sisu ligikaudu kolmeks. Esimene seisneb selles, et kui tuumajaam on statsionaarne, siis reaktor võib olla liikuv (aatomijäälõhkuja). Teiseks tuleb minimeerida kiirituse negatiivset toimet (erinevalt meditsiinist, kus kiiritusravi võib olla positiivne). Kolmandana on vaja tagada rivist välja kukkunud tuumajaama asendamine, see tähendab, et ühe jaama funktsioon peab olema kompenseeritud alternatiivselt.

Teises profiilis on esmatähtis negatiivse protsessi lõpetamine, näiteks keemilise reaktsiooni seismapanek kõige vähem kahe ööpäeva jooksul, ja teisena ühtede inimeste evakuatsioon ja teiste juurdetoomine.

Nood teised tahavad süüa, juua, magada, käia WCs ning peavad vastama oma pereliikmetele olukorra kohta.

Kus tõmbasid hinge Eesti politseinikud pronkssõduri rahutuste ajal? Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Tallinna ülikooli õppekorpuse vahel Mustamäe metsas ilma ühegi välipeldikuta.

Kolmas profiil tähendab siinkohal peamiselt meditsiinilist käitumist, milleks järelevalve mõttes võib kuluda aastaid.

Käitumine pole rohkemat kui diagnoos, ravi ja ravitulemuste korrektsioon, kusjuures üldjuhul teab patsient patoloogilisest füsioloogiast võrreldamatult vähem kui (pere)arst.

Mida see patoloogiline füsioloogia endast kujutab? Füsioloogia on teadus organismi talitlusest.

Normaalne füsioloogia on õpetus näiteks hingamisest. Patoloogiline füsioloogia on õpetus näiteks nohust ehk protsessist, mille tagajärjel on hingamine häiritud. Kes tavakodanikest on nii tark, et oskab öelda, mil määral pärsib normiülene kiiritus hingamist?

Neljanda profiilina pean ma silmas tagasipöördumist – niivõrd, kuivõrd see üldse on võimalik – õnnetuseelsesse ellu. 100 protsenti see tõenäoline ei ole, kuid jätkata võib oma tööd, panemata kätt enese külge.

Töö jätkamine sõltub vanusest, tervisest, töökoha olemasolust ja ümberõpperessursist. “Käsi enese külge” tähendab peamiselt loobumist kohanemisvõimest ja iseloomu heitlikkust.

Tulevik kohe, siinsamas

Pole minu otsustada, milliseid erakondlikke järeldusi peavad Eesti rohelised tegema hiljutistest parlamendivalimistest ja kuidas nad leiavad produktiivse tasakaalu looduskeskkonda säästva arengu ning tehnoloogilise progressi möödapääsmatuse vahel.

Sellest, et kotkaid tuleb kaitsta ja rändlindude seire on vajalik, saan ma aru. Seda, et jõudmine termotuumareaktsiooni juhitavuseni ning saadava energia rakendamiseni energianälja kustutamiseks kulub veel aastakümneid, mõistan samuti.

Arusaamatuks jääb aga näiteks see, mis takistab anda viilkatusele niisugune profiil (ja krundi planeeringul maja ümber juurdepääs tõstukile igas punktis), et luuavarrega ei peaks aknast togima jääpurikaid vihmaveerennist alla ja välisseinast võimalikult kaugele.

Jah, takistavad ühistu puudumine, maamaks ning inseneride kõlbmatus termodünaamikas. Milline punkt neist kolmest kuulub lubaduse “Kodukulud alla!” alla? Olgu siin täpsustatud, et üks selle lubaduse autoreid otsib endale odavamat kodu. Mitte olemasoleva kapitaalremondi näol, vaid täiesti teistsuguse elamise kujul.