Laevatehas ei leia Pärnumaal sobivat pinda

Pilt on illustratiivne Foto: Georg Kõrre

Osaühing Polar Yacht Manufactory viis luksuskatamaraani Futura 49 montaažitööd Uulust Harjumaale üle, sest Pärnumaal pole rendile võtta sobiva suuruse ega tehnilise ettevalmistusega tootmisruume.

Töötajad, kes mujal maakonnas alust kokku panevad, on osalt Pärnust komandeeritud ja osalt palgatakse pealinna ümbrusest. Killustatud tegevus on aga ettevõtte tegevjuhi Timmo Vaheri ütlust mööda keeruline ja kulukas.

Polar Yacht Manufactoryl on 49 jalga (ligikaudu 15 meetrit) pika ja umbes pool miljonit eurot maksva katamaraani seeriatootmise leping ja praegu käibki esimese eksemplari monteerimine.

Vaher selgitas, et kui üldiselt võib seeriatoote all mõista midagi, mis näiteks nädalaga valmis saab, siis veesõiduki ehitamine nii kiiresti ei lähe. Merealuseid tehakse küll järjest, aga valmimine võtab aega mitu kuud, suuremate aluste puhul isegi aasta.

Vaher loodab siiski Pärnumaal meresõidukite tootmist jätkata, sest suur osa oskustööjõust elab siin.

Vaheri andmetel räägib laevatehas veel läbi ühe seeriatootmise suhtes: mootorpaadid neljas suuruses. Küsimus on, kas ettevõte suudab neid aluseid küllaldase kiirusega toota. See omakorda sõltub sobiva tootmispinna ja väljaõppinud inimeste olemasolust.

Vaheri hinnangul passivad Polar Yacht Manufactory senised ruumid Uulus pigem väikeste üksikprojektide tarvis, mitte suuremahuliseks tootmiseks. Kui varem tegeldigi valdavalt üksikprojektiga, võttis ettevõte poolteist aastat tagasi nõuks haaret laiendada.

Vaher on ringi vaadatud nii rendipinna kui sobiva krundi järele. Uulu tööstusalal ruumi jaguks, aga asukoht pole hea. Laevatehas võiks asuda sadama lähedal. Uulust suuremat alust Pärnu sadamasse transportida on väga keeruline. Hädavajalik on vaba tee sadamani, et poleks kitsaid sildu ega segavaid elektriliine.

Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse konsultant Kristo Tõnissoo kinnitas, et nüüdisaja nõuetele vastavat rendipinda on keeruline leida. Kõige rohkem otsivad ettevõtted tema andmetel ruume Pärnusse ja linna lähedale just logistilistel põhjustel.

Tõnissoo nentis, et suurettevõttel ei pruugi seetõttu olla valikut ja hooned tuleb ise ehitada.

LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing möönis, et ajakohast tootmispinda on vähe pakkuda, aga kuna turg ei ole suur, ei ehita neid varuks keegi.

Sobivaid krunte jagub, aga ise ehitama asumine nõuab aega. Kui Metsä Woodi vineeritehase puhul aitas Pärnu linnavalitsus asjad poole aastaga korda seada, pole praktika Saksingu teada alati selline. Seetõttu eelistavad ettevõtted kinnistuid, kus on detailplaneering tehtud, et võiks kohe ehitama hakata.

Polar Yacht Manufactory tegevjuht sõnas, et kui läbirääkimised lõpevad tulemuslikult ja tellimusi lisandub, tuleb firma sakslasest omanikul Friedrich Heinrich Wolfgang Rathertil otsustada, kuidas edasi minna.

Vaher loodab siiski Pärnumaal meresõidukite tootmist jätkata, sest suur osa oskustööjõust elab siin. Praegu 20 inimesele tööd andva tootmise tervikuna mujale maakonda viimine oleks tema väitel viimane variant, mida kaaluda.

“Püüame ikka hoida kõrgel Pärnumaa laevaehituse kultuuri ja pakkuda piskut konkurentsi Saaremaa laevaehitajatele,” kinnitas tegevjuht.