Tammiste rahva kannatused kestavad jaanini

Anu Jürisson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tammistes Põllu tänaval uputas Agu Saki (vasakul) koduhoovi ühes ja samas kohas juba viies Sindi heitveetoru leke.
Tammistes Põllu tänaval uputas Agu Saki (vasakul) koduhoovi ühes ja samas kohas juba viies Sindi heitveetoru leke. Foto: Ants Liigus

Tammistes perekond Saki koduõuel laiutas kolmapäeva pärastlõunal juba viiendat korda viimase nelja aasta jooksul Sindi linna solk, mille tagajärjel näeb majaesine jälle välja nagu haisev songermaa.

Järjekordselt lekkis amortiseerunud survekollektor, mis suunab Sindi linna heitvee läbi Tammiste suvila- ja elamukruntide Pärnusse.

“Selline tunne on, et õhtul pane kingad postkasti ja hommikul mine kummikutega postkastini, siis pane kingad, et saaks linna peale minna,” iseloomustas majaperemees Agu Sakk olukorda.

Meest paneb imestama, et survekollektor võib ju vana olla, kuid miks tuli kutsuda töömehed toru parandama ühele ja samale kohale juba viiendat korda? Samamoodi olevat hädas tema naabrid.

“Kaevatakse liitekoht lahti sealt, kus ta läbi ajab. Toru on muda ja lögaga koos, siis nad peksavad sinna köit vahele, panevad peoga tsementi ja korra survestavad. Kui läbi ei tule, lükatakse seesama märg löga, mis nad välja tõstsid, tagasi ja ongi kõik,” kirjeldas Sakk tööprotsessi. “Kärkisin siin meestega, et telligu mingid tihendid, mis ikka vastu peavad,” pahandas ta.

Peale selle, et lekked panevad kogu hoovi haisema nagu kuivkäimla, võib see rikkuda pererahva kaevuvee. Rääkimata sellest, kuidas mõjub selline asi pinnasele, mida kahjustavad nii heitvesi kui pidev masinatega tallamine. Selle tagajärjel pole külla tulevatel lastel kuhugi autot jätta, sest sissesõiduteel laiutab pehme laugas.

“Mul on naine aednik, ta on meeletuid tunde pärast tööd oma vabast ajast aias kraaminud. Hale on vaadata, kuidas kõik see tulemus kaevatakse jälle segamini,” nentis Agu Sakk.

Perenaise Milvi sõnutsi on küll pärast iga lekkekoha parandamist võetud kaevuveest proovid, kuid vee maitse pole enam endine.

Üle 100 lekke aastas

Sauga vallavanem Vello Tiidermann lausus, et 1972. aastast pärinev heitvee survekollektor kuulub Sindi linnale, mille ettevõte OÜ Sindi Vesi on seda jõudumööda paiganud.

“See on vana lugu, mille tõttu kulutataksegi umbes 80 miljonit krooni selleks, et ehitada asemele uus toru. Kui meil oli (raha taotlemisel, toim) vaja põhjendada ehitamise vajadust, oli üle 100 avarii aastas, see teeb kaks avariid nädala kohta. Ega me muidu hakanud uut ehitama,” tõdes Tiidermann.

Uus survekollektor Sindist läbi Tammiste Pärnusse ehitatakse kahe omavalitsuse koostöös Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi toel ning ehitaja AS Merko Ehituse ja AS Merko Infra arvestuste järgi peaks see valmis saama ja käiku minema juba jaanipäevaks. Ühes sellega lõpevad Tammiste elanike kannatused, kinnitas OÜ Sindi Vee juhatuse liige Ants Tormilind.

Uus heitveetoru kulgeb vallavanema selgitusel piki kõrgepingeliini koridori ja suunatakse suvilatest-koduaedadest eemale, nii et inimesed saavad oma hoovi lõpuks korda teha.

Hooned jäävad parandustöödele ette

Vana toru peab paraku olema niikaua töös, kuniks uus valmib. Tormilind tunnistas, et amortiseerunud toru põhjustab leketega pidevat peavalu igal kevadel, kui pinnas pärast külmumist sulab ja liigub, seetõttu nihkuvad torude liitekohad.

Põhjus, miks lekkeid ühes ja samas kohas ikka ja jälle parandada tuleb, peitub ettevõtte juhi sõnutsi torustiku omapäras.

“Torud on vajunud nihkesse ja kui sa uuesti vuuki parandad, ei ole võimalik kogu ringi ära lüüa. Selleks tuleks mõlemalt poolt kümme meetrit lahti kaevata, et torud otseks panna, aga see ei ole paraku seal mõeldav, sest inimesed on ehitanud oma kuurid-garaažid täpselt toru peale,” selgitas Tormilind.

Elanike soovitatud tihendit, mis lekked välistaks, ei saa ettevõtte juhi väitel torule panna tehniliseltki, sest see on Vene ajal köiega kinni löödud toru, mille parandamisel tuleks kasutada toonast tehnoloogiat.

“Me peame ära kannatama selle paar kuud. Kui torustik on nii vana, mäda ja amortiseerunud, siis ta hakkab lihtsalt kevadel natuke läbi laskma,” nentis Tormilind.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles