/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2011/04/08/554375t1ha5a2.jpg)
Suurmajandi Audru sovhoosi ajast kasutuna seisnud ja rääma jäänud betoonhallid veisekasvatushooned külasüdamest eemal võtavad ilmet, teepoolseim neist on saanud kullerkupukollased seinad ja katusealuses valmivad sulud sigadele.
Ökosigala paistab üle välja nagu kullerkupp
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuendatud hoonetes on 2800 nuumikukohta. Osaühing Paadremaa Piim kui riigis teise ökosigala rajaja kavandab aasta tootmisvõimsuseks 8960 nuumikut.
Tartu osaühingu Rehe Ehitus töömehed askeldasid kesknädalal nii lautade ümber kui sees ja katusel, tempo on peal, sest esimesed notsud tahetakse sulgudesse jaotada enne kalendrisuve.
Looma-, eriti sigade pidamisega kaasnev haisuhirm taandub teadmisesse, et sügavallapanu kasutamisel tekkiv tahkesõnnik ei levita lägale omast lõhna isegi siis, kui tuul on küla poole. Seda ütleb ettevõtjatele ja vallajuhtidele Tartumaal Alatskivil esimese ja seni ainsa ökosigalaga tutvumisel saadud kogemus.
Audru valla keskkonna- ja maanõunik Priit Annus on meie lehele rääkinud, et külaelanikega pidasid vallavalitsus ja rajatava sigala omanikud kaks kohtumiskoosolekut ja rajatisele kohapeal vastuseisu ei ole. Öeldi hoopis, et lõpuks saab üks ahervare korda.
“Minge vaadake meie ökosigala ehitust ka!” soovitasid kihlepalased jürikuu hakul.