Taimetark algatas maailma esimese võilillefestivali

“Punume ühiselt võilillepärja, näis, kas saab pool või mitu tiiru ümber maja,” räägib taimetark Mercedes Merimaa Kihlepa esimese võilillepeo kavast. Foto: Urmas Luik

Eassalu-Neitsi külaseltsi liikmed jälgivad põksuva südamega kevade edenemist, sest lehekuu keskpaigaks peavad õitsema võililled kui tulevase maailma esimese võilillefestivali nimitegelased. Ürituse ristiema on “ühine mõtlemine”.

“Võilill on defitsiit paljudes Euroopa riikides, meie istume nende õitsvate väljade ääres ega oska seda hinnata,” räägib taimetark ja külaseltsi juhatuse liige Mercedes Merimaa. “Välismaalased, nähes meie õitsvaid võilillepõlde, ütlevad: näed, kui tublid eestlased on, külvavad võililli, ja nad mõtlevad seda tõsiselt, sest enamikus Euroopa poodides on müügil kultuurvõililleseemned ja Prantsusmaal tehakse võilillest väga kallist restoranisalatit.”

Kihlepas Neitsiraba külastuskeskuses valmistuvad maanaised 14. ja 15. mail murdma kodukootud arusaamist võilillest kui tüütust umbrohust, sest see on iidsetest aegadest hinnatud ravimtaim ja rahvameditsiinis nimetatakse taime isegi elu eliksiiriks.

“Kui saame keskkonnainvesteeringute keskuselt taotletud toetust, koostame Eesti esimese võililleherbaariumi, Eestis kasvab taimemääraja andmetel 103 liiki võililli ja on botaanikuid, kes väidavad, et veel rohkem,” räägib Mercedes õhinal.

Kahepäevase peo kavva on kaasatud Audru valla Tamme ürditalu perenaine Heli Viedehof ja huvilised saavad teada, kuidas valmistada võilillejuurtest kohvi, marineerida nupus õisi, keeta mett ja suppi, valmistada lehtedest salatit ning mis siin salata, teha võillenapsi.

“Ja isegi siis, kui võilill selleks ajaks veel ei õitse, siis juurikatest kohvi saab ikka, kuigi nende korjamine on vaevaline töö. Juured peavad olema pestud nagu kartulid ja õhurikkas ruumis kuivatatud, nii et kes saab, oma toore kaasa!” ärgitab Mercedes.