Naistele raha kogunud maratoonar vallutab järgmiseks džungli

Ingrid Morrison (paremal)andis esmaspäeval Pärnu naiste tugikeskusele pidulikult üle Sahara kõrbemaratoniga kogutud 2000 eurot. Foto: Urmas Luik

Alles esmaspäeval andis Austraalias elav eestlanna Ingrid Morrison Pärnu naiste tugikeskusele üle 2000 eurot, mille ta kogus aprillis Sahara kõrbes maratoni joostes, ent juba valmistub maratoonar järgmiseks raskeks katsumuseks, mis viib ta nädalaks Fidži saarele džunglisse.

Kaks kuud pärast Sahara kõrbes 257 kilomeetri läbimist Morrison ei jooksnud, sest seitse päeva kestnud teekonna käigus rebestas ta kolm lihast ja viga sai varbakõõlus. Suur varvas ei liigu siiani. Nüüd Eestit külastades on Morrison igal teisel päeval taas sportinud.

Visa naine tühistas vigastuse tõttu paar pikemat jooksu, kuid juba ootavad ees Melbourne’i maraton oktoobris ja Fidži saare džunglijooks tuleva aasta aprillis.

Džunglijooks sarnaneb Sahara ultramaratoniga: viie päevaga tuleb läbida 220 kilomeetrit. Ainuke vahe on, et kui kõrbes tuli kogu varustust kaasas tassida, viiakse seal asjad autoga ööbimiskohta ja kanda tuleb üksnes ühe päeva sööki-jooki.

Morrisoni jutu järgi valiti jooksule välja 50 inimest ja temal õnnestus sinna pääseda. Seegi jooks on heategevuslik ja Morrison plaanib jätkata Pärnu naiste tugikeskuse toetamist. Pärnus lähisuhtevägivalla all kannatanud naisi ja lapsi abistava ühenduse valis ta välja, kuna koduvägivald on südamelähedane teema ja ta otsis organisatsiooni Eestis, mis saavutab häid tulemusi.

Morrisoni arvates on koduvägivald riigiti üldjoontes samasugune. Ta nentis, et Austraaliaski esineb lähisuhetes võimutsemist üpris palju ja kampaaniatega juhitakse kitsaskohale tähelepanu. Morrison tõi näite telekampaaniast, kus pere mängib pargis, isa annab pojale jalgpalli ja näitab, kuhu sihtida. Poeg ütleb, et siis läheb ju emale pihta. Isa vastab, et pole vahet.

Morrison soovib just naiste tugikeskust abistada, sest ta on kahe sõbranna kaudu lähisuhtevägivallaga kokku puutunud. Ühe sõbranna puhul algas see psühholoogilise võimutsemisega ja lõppes löömisega, ühtlasi oli kogu maja lõpuks segi pekstud. Vägivallatsejale kehtestati lähenemiskeeld, millest ta mitu korda üle astus.

Abiraha oli õigupoolest suuremas osas koos juba enne, kui Morrison kõrbemaratoni jooksma asus, sest kampaaniat tegi ta veebruaris-märtsis, aga jooksis aprillis.

Üks toredamaid lugusid juhtus Eesti majas vabariigi aastapäeva üritusel, kui Eesti aukonsul kuulutas oma kõnes, et Morrison jookseb Eesti heaks. Üks vanaproua ütles, et kuna sõbranna maksis ta lõuna kinni, on tal kümme dollarit üle. Selle summa annetas proua naiste heaks.

Peale Austraalias kogutu laekus otse naiste tugikeskuse arvele ligemale 900 eurot.

Pärnu naiste tugikeskuse juhataja Margo Orupõld rääkis, et saadud raha eest saab kenasti korraldada augustis emade ja laste laagri. Kui kokku hoida, õnnestub teha teine üritus takkaotsagi.

Orupõllu ütlust mööda hakkavad tõelised probleemid peredega mitu päeva laagris koos veetes paremini silma. Kui naine on varjupaigas või käib nõustamisel, saab teada ainult seda, mida ta ise räägib.

Teiseks on laager koht, kus emad ja lapsed liita: kogu aeg on sisustatud ettevõtmistega. Mõni vanem pole võib-olla juba ammu saanud lastega koos midagi teha. Orupõld meenutas, et esimesel aastal osales laagris kaks suurt peret, kes polnud mitte kunagi kusagil käinud. “Võimalus teha nende silmad lahti, et Eesti on suurem kui naise kodu, kus ta tappa saab,” põhjendas Orupõld.