Pärnu valmistub üleujutuseks Raekülast Tõstamaani

Teadlasted ennustavad jaanuaritormile sarnaseid üleujutusi Pärnus mitte tihedamini kui kaks-kolm järgmise 100 aasta vältel. Foto: Ants Liigus

Pärnut 2005. aasta hakul tabanud viimase 100 aasta ulatuslikem üleujutus pole linnas unustatud. Nüüd on tulevaste uputuste kahju leevendamise meetmeid uurinud Tallinna ülikooli teadlased.

Teadlaste uurimuse kohaselt oleks majanduslikult rumal hakata linna üleujutuste eest kaitsma tammiga, mille ehitamisest räägiti juba enne 2005. aasta jaanuaritormi.

Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, kellele ülikooli teadlased uurimuse tulemusi tutvustasid, ütles, et arvutuste kohaselt pole Pärnut kaitsval tammil mõtet, kuna seda rajada on kallim, kui võimalik tulvavesi järgneva 100 aasta vältel kahjusid tekitab.

Matemaatilistele mudelitele toetudes hindasid teadlased vähetõenäoliseks, et lähema sajandi jooksul võiks merest ja jõgedest tungiv vesi tõusta üle kolme meetri. Sedagi ei tohiks juhtuda mitte sagedamini kui paar-kolm korda tuleva 100 aasta kestel, isegi kui üleilmset kliima soojenemist arvesse võtta.

Kuna 2005. aasta jaanuaritormis küündis tulvavee tase kõrghetkel linnas 2,95 meetrini, on selle mõju suvepealinnale tuttav: üleujutuse küüsi sattus ligikaudu kaheksa ruutkilomeetrit Pärnust, nii et veelõksu jäänud elanikke ja turiste tuli evakueerida Tervise sanatooriumist, Viikingi hotellist ja jahtklubi elamupiirkonnast.

“Teine variant, mida Tallinna ülikoolis kaaluti, oli hajutada tulvavesi madalamatele linnalähedastele aladele nagu Audru polder,” rääkis Kosenkranius. “Aga ka see variant pole mõistlik, kuna alandaks kriisiolukorras veetaset vaid kümme sentimeetrit ja nõuaks suurt ümberehitust poldrialal.”

Kosenkraniuse hinnangul on oluline kaitsta üleujutuste eest tänapäevaehitisi, nõudes ehitatavatele hoonetele vähemalt kolme meetri kõrgust soklit, et vesi ei tungiks majadesse kõrgeimagi taseme korral.

“Väga vajalik on õigel ajal üleujutuse eest hoiatada ja võtta kasutusele tõhus teavitussüsteem, mida oleme viimased kümme aastat juba loonud,” märkis Kosenkranius “Teadlased tegid mõningad ettepanekud inimeste teavitamiseks, näiteks ranna rajooni postidele veetasememärkide kleepimine, et inimestel oleks vee võimalik kõrgus silme ees ja ohu tõsidus arusaadav.”

Tallinna ülikooli uurimus hõlmab võimalikke ohustsenaariume kõigis üleujutusriskiga omavalitsustes. Pärnus tutvustatakse uurimust põhjalikult sügisel pärast linnavolikogu valimisi.

“Ülikooli esindajad teevad seda, kui ühinemise järel on linnaala rannikupiir praegusest mitu korda pikem ja Pärnu volikogu planeeringukomisjonil on vaja ennast kurssi viia sellest tulenevate ohtudega Raekülast Tõstamaani,” selgitas Kosenkranius.