/nginx/o/2011/04/11/556070t1h4a5c.jpg)
Varasem töö vallavanema, maavanema ja regionaalministrina on jätnud minusse kõrgendatud huvi regionaalarengu ja haldusprobleemide vastu. Hiljuti avalikustatud majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) koostatud raport Eesti riigivalitsemise kohta ärgitas sulge haarama ja oma lahendusi pakkuma.
Tulubaasi kahandatakse
OECD raport toob selgesti välja meie ametkondliku killustatuse, kehva koostöö ja vähese haldussuutlikkuse, kuid läheb delikaatselt mööda asjaolust, et üha enam ametnikke ei teeni Eesti riiki ja rahvast, vaid oma parteid.
Raport vaikib sellest, et sisuline tagasiside ametkondi eriti ei huvita ja probleemide lahendamise asemel eelistatakse kontrollida, kas eeskirjast või seadusest on kinni peetud. Kui jah, on kõik korras.
Vahel tundub, et vaid riigikontrolör Mihkel Oviir võitleb oma meeskonnaga Eesti riigi tõhususe eest. Missioonitunnet ei kohta aga peaministripartei poolelt, kus pikki aastaid pole midagi reformilaadset välja käidud.
Võimul jätkavate erakondade valimislubaduste ja OECD raporti taustal osutus suureks pettumuseks vastne koalitsioonileping, mis vaatab täiesti mööda regionaalprobleemidest ja kohalikest omavalitsustest, mille tulubaasi on kavas hoopis kahandada.
Samal ajal on päevselge, et Eesti riigi halduse kui terviku toimimine vajab kriitilist ülevaatamist ja seejärel põhimõttelisi muudatusi. Sissetallatud rada pidi tammumine aina süvendab piirkondlikke lõhesid, takistades Eesti arengut.
Alustan sellest, et asja peab vedama võimekas administraator. Tuletan meelde, et riigihaldusele pani aluse aastatel 1990–92 võimul olnud üleminekuvalitsus eesotsas tollase riigiministri Raivo Varega.
Riigiministri ametkonna saaks kokku panna regionaalministri ja riigikantselei baasil, lisades talle nii õigusi kui kohustusi ning tugevaid, kogenud spetsialiste. Koostöös teadlaste ja arengufondiga tuleb seal paika panna Eesti riigi arengumudel ja siluda ministeeriumide lahknevaid seisukohti. Eesti halduskorraldusele ja -suutlikkusele tuleb leida erakonnaülesed lahendused, mis lähtuvad riigi kui terviku huvidest.
Riigikantselei nappidest teadetest võib välja lugeda, et ametnikud on raportiga põhjalikku tööd alustanud. Arvan, et siin on arutamisainet vast valitud kolleegidele riigikogus. Minu arvates väärib see teema erakorralise komisjoni moodustamist, näiteks halduskorralduse komisjoni nime all.
On väga hea, et raport rõhub riigivalitsemise põhieesmärgile – pakkuda nii riigi kui omavalitsuste poolt inimestele võimalikult kvaliteetset teenust.
Samast sihist lähtusid oma valimisprogrammis sotsiaaldemokraadid. Meie esitatud kahetasandilise omavalitsuse idee saab OECD raporti taustal uue hingamise.
Maakonnataseme omavalitsuse uudsel kujul taastamine pole imerohi, aga tekitab mõistliku vastukaalu olukorrale, kus ühelt poolt ahistavad kohalikku tegutsemist riiklikud raamid, teisalt käivad valdadele ja linnadele paljud kohustused rahapuudusel üle jõu.
Ja nagu inimorganismis lööb haigus välja nõrgemates lülides, on väikelinnad ja maapiirkonnad suurtest keskustest palju haavatavamad.
Valitsemiskvaliteedi tõus eeldab riigi ja omavalitsuste mõistliku tasakaalu. Kogu lugupidamise juures vallajuhtide vastu tuleb tunnistada, et nad jäävad partnerluses ministeeriumide ja suurlinnadega selgelt alla. Valijatelt mandaadi saanud maavalitsuste šansid oleksid märksa suuremad.
Nemad tegeleksid ühistranspordi, jäätmekäitluse, gümnaasiumihariduse ja ülemaakondlike registritega ning arengukavade koostamisega. Eks omavalitsuste liidud ole ka seni püüdnud maakondades just sel printsiibil tegutseda.
Paraku kammitsevad liitudesse kuuluvaid valla- ja linnajuhte valijaile antud lubadused ja konkurents piiratud rahasummade pärast.
Tuleb taastada tasandusfond
Kui tahame hästi toimivaid omavalitsusi, tuleb neile anda selleks võimalused ehk taastada esimeses järjekorras tasandusfond, üksikisiku tulumaksu ja kütuseaktsiisi laekumised 2008. aasta tasemel. Kõik see võimaldab valdadel ja linnadel oma elanike eest senisest paremini hoolt kanda.
Valitsemissüsteemi korrastama hakates ei tohi me unustada, et Eestit iseloomustavad suur tööpuudus ja euroala viletsaim elatustase. Ja muidugi seda, et Eesti riik pole valitsejatele, vaid kõigile siin elavatele inimestele. Rohkem ja paremat riiki!