Kasemahla saab voolama lasta oksastki

Kui kogumispurk katteta jätta, on kergelt magusa maitsega mahl peagi putukaid ja puru täis. Foto: Urmas Luik

Nüüd, kui lumi sulanud, on paras aeg pikast talvest kurnatud organismi paar nädalat kasemahlaga turgutada.

Veab neil, kelle õuel kasvab suur kask. Kui aga oma maa peal mahlakaske pole, kas võib minna metsa, valida välja mõne sobiva puu ja sellesse augu puurida?

Pärnumaa metsaülem Heiki Ärm seda mõtet heaks ei kiitnud. “Ilma omaniku loata pole see korrektne tegevus,” ütles ta. “Teiseks rikub see puu ära. Kui puusse auk puurida ja hiljem sinna küll prunt sisse lüüa, siis mingi pisik ikka sisse jääb. Kui eesmärk on saada puust vineer- või muud tarbematerjali, rikutakse tüvi mahlalaskmisega ära. Metsa peremees vaatab sellele tegevusele viltu.”

Kui aga olemas oma õuepuu või metsatukk, soovitas Ärm mahla lasta hoopis oksast. Tuleks teha lõige, siduda plastpudel oksa külge ja sealt tilgub mahl otse pudelisse. Pudel ei tohi olla suur, et see täitudes oksa liialt alla ei sikutaks. “Liitrine või poolteiseliitrine pudel on paras ja see meetod töötab normaalselt,” kinnitas Ärm.

Nii palju kui tüveaugust oksast mahla ehk ei kogune, kuid ühe pere mahlaisu saab rahuldatud. “Perele pole ju vaja kümneid liitreid, see on ikkagi pigem kevadine maitseelamus,” märkis Ärm. “Oksast mahla kogudes käitume puu suhtes ausamalt ega riku tüve tulevikku ära.”

Auk tüvesse

Kui aga siiski soov tüvest mahla lasta, valige elujõuline puu, liiga noor ega vana ei sobi mahlavõtuks. “Tasub uurida võra. Kui pole võra, ei ole mahlal põhjust sinnapoole joostagi. Väikse võraga puu mahlajooks on väike,” rääkis kasemahla eksportiv metsaomanik Ando Eelmaa. Puu läbimõõt peaks tema sõnutsi olema vähemalt 20 sentimeetrit.

Augu võib puurida käsioherdiga, aga sobib ka elektritrell. Vaja on teravat puuri. “Nüri puuriga pole mõtet puu kallale minna, auk tuleb nii kare, et sealt õieti mahla ei voola,” selgitas Eelmaa.

Auk tuleks puurida 10–30millimeetrise läbimõõduga. “Jämedam auk kahjustab oluliselt puud, sest see ei kasva korralikult kinni ja suure tõenäosusega läheb sealt haigus sisse,” hoiatas Eelmaa. “Väiksemast august tuleb küll vähem mahla, kuid oma pere tarbeks piisab kümnemillimeetrisest august täiesti.”

Ühelt puult annab koguda umbes poolsada liitrit mahla. Soojal kevadel on mahlaaeg lühem, jahedal pikem. “Ühel hetkel hakkab puu oksendama: mahl läheb häguseks ja hakkab halvasti lõhnama, siis ongi mahlaaeg läbi,” märkis metsaomanik.

Pärast mahlakogumist tuleb puuritud auk nakkuste ennetamiseks kindlasti katta näiteks aiavahaga või voolida veinipudeli korgist punn. Elujõuline puu kasvatab väikese augu paari aastaga kinni, rääkis Eelmaa.

Ärmi sõnutsi tuleb prunti valides silmas pidada, et pärast mahlajooksu on auk niiske ja kork püsib hästi, aga suvel on tüvi kuivem, prunt kipub august välja kukkuma ja haigustekitajad pääsevad sisse.

Kosutab tervist

Kergelt magusa maitsega kasemahla tervistavate omaduste iseloomustamiseks tavatsetakse öelda, et see aitab 101 haiguse vastu. Kõige enam leiab viiteid mahla soodsast mõjust neerude tööle, samuti kiirendavat see ainevahetust ning leevendavat podagra- ja reumahaigete vaevusi.

Ravikuuriks juuakse kasemahla enne sööki klaasitäis korraga kaks kuni kolm korda päevas.

Rahvatarkus soovitab naistel kasemahlaga nägu pesta, nii muutub nahk pehmeks ja klaariks, juukseid mahlaga loputades muutuvad need siidjaks.

Värske mahl säilib külmikus kaks-kolm päeva, samuti kannatab mahl edukalt sügavkülmutamist. Kui aga mahla rohkem käes, võib sellest teha kalja.



Ray Raiesmaa, Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist

“Metsaseaduse 35. paragrahv sätestab, et avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja piiramata või tähistamata erametsas tohib viibida ja korjata marju, seeni ja pähkleid ning varuda dekoratiivoksi, ravim- ja dekoratiivtaimi ning nende osi metsaomaniku huve põhjendamatult kahjustamata, jahiulukeid ja kaitsealuseid loomi nende sigimisperioodil ja teisi metsas olijaid häirimata, metsa püsivaid jälgi jätmata ning tuleohutus- ja metsaomaniku nõudeid järgides.

Kasemahla kogumiseks on võimalusel mõistlik küsida maaomanikult selleks luba. Tegemist ei ole marja- või seenekorjamisega, sest mahlasaamiseks tekitatakse puule väike vigastus ning puu võib haigestuda ja omanikule tekkida kahju. Pärast mahlakogumist tuleb puuritud auk kindlasti sulgeda.”



Kasemahlakali sidruniga

10 l kasemahla

3–4 sidrunit

50 g pärmi

mett või suhkrut

rosinaid

Lisage kasemahlale sidrunite mahl, vees lahustatud pärm ja mesi. Igasse pudelisse pange 2–3 rosinat, siis valage kali pudelitesse.

Pudelid sulgeda ja hoia jahedas kohas. Tarvitada mõnepäevase seismise järel.

Allikas: kokaraamat.ee