Huvi elektriautode vastu on olematu

Eesti maanteeameti andmetel sõidab Pärnumaa tänavatel ja teedel 50 elektriautot. Foto: Ants Liigus

Prantsusmaa ja Suurbritannia otsus keelustada 2040. aastast bensiini- ja diiselsõidukite müük on pakkunud kõneainet eestlastelegi. Olgugi et meie saasteprobleemid ei küündi suurlinnade tasemele ja puudub oma autotööstus, puudutab teema kõiki Euroopa Liidu riike, kes liiguvad vähemsaastava transpordi arendamise suunas.

Pärnu Postimees uuris linna autoesindustest, kui suur huvi on suvepealinlastel keskkonnasäästlike elektriautode vastu ja millisena näevad nad autotööstuse tulevikku.

Møller Auto Pärnu teeninduse juhataja Raido Lembitu andmetel on huvi elektriautode vastu pea olematu. “Auto kõrge soetushind, piiratud sõiduulatus ja inimeste harjumused mängivad sõiduki hankimisel suurt rolli,” selgitas Lembit. “Peale selle hirm akude laadimise toimingu ees: kas saab hakkama, kus tuleb laadida.” Juhataja kinnitusel valib pärnakas auto ratsionaalsuse printsiibil ehk ostab proovitud ja usaldusväärse masina, sageli lähtudes kaasinimeste soovitustest. Esinduses pakutavate elektri-Volkswagenite hinnad algavad 27 000 eurost, hübriidautodel 39 000 eurost.

Silberauto Lääne regiooni juht Kaido Lember kinnitab, et huvi elektriautode vastu on praegu kasin. Säärased autod on Pärnu poes küll esindatud, ent valik on väike. “Pakutavate elektriautode sõiduraadius on tagasihoidlik – see mõjutab inimeste otsust,” tunnistas Lember. Inimene otsib eelkõige kindlat sõiduvahendit, mis peab vastu kauem kui 100 kilomeetrit.

Info-Auto teeninduses ei leia küll müügilt elektriautosid ehk täielikult elektri jõul töötavaid sõidukeid, kuid saadaval on masinad, mis peale sisepõlemismootori on varustatud elektriajamiga.

Tegevdirektor Jaan Lauri sõnutsi ei ole inimesed Pärnu esindustes elektriautode vastu huvi üles näidanud. “Müügikonsultantide andmetel on salongis klientidega elektrimootoritest juttu küll tulnud, kuid konkreetset ostusoovi pole täheldatud,” selgitas Laur. Tegevjuhi arvates on huvi vähenenud seetõttu, et kadusid riigitoetused, mis kopsaka hinnaga elektriautode soetamist kergendasid.

Postimees kirjutas, et eelmise aasta seisuga on liiklusregistris arvel üle 700 000 sõiduauto, millest vaid 0,17 protsenti töötavad elektriga. Autode müügi- ja teenindusettevõtete liidu (AMTEL) andmetel vurab Eestis alla 2000 elektri- ja hübriidauto. Maanteeameti statistika järgi on Pärnumaal arvel 50 elektrisõidukit, millest viimane registreeriti 2015. aastal.

Eesti elektromobiilsuse programmi (ELMO) andmed näitavad, et nelja aastaga on laadimiste arv kasvanud pea neli korda, mis kinnitab, et elektriauto kasutajate arv on suurenenud.

Autosalongide esindajad leiavad, et elektriautode turul on lähiaastatel oodata tõusu. Lembitu hinnangul on elektriautode soetamine tulevikus paratamatu, sest nii ELi seadusandlus, Eesti riik kui maailma autotööstus liiguvad ökoloogilise ja nutika tehnoloogia suunas.

“Peamine tehniline uuendus on akude odavnemine ja tehnoloogia, mis tagab pikendatud sõiduulatuse: ligemale 600 kilomeetrit,” iseloomustas Lembit homset autot. Peale selle paraneb laadimise kiirus, mis saab võrdväärseks bensiini tankimiseks kuluva ajaga. Lisandub tehnilisi abimehi, mis lihtsustavad sõitmist, ja auto hind hakkab lähenema praegusele automaatkäigukastiga diiselsõiduki omale.

Info-Autos müüdavate Volvode valmistaja teatas hiljuti, et alates 2019. aastast ei ole saadaval ühtki seda marki autot, millele pole lisatud elektrimootorit.

Elektriauto plussid ja miinused

PLUSSID:

väike energia- ja sõidukulu;

vaikne ja mugav;

ei tekita saasteaineid;

mootor lihtne ja töökindel.

MIINUSED:

akude laadimine võtab aega;

ühe laadimisega saab sõita 60–400 kilomeetrit;

auto kõrgem hind;

aku on kallis seade, mille maht väheneb ajaga.

Andmed: Elmo.ee