Cardo Remmel: Tean, kuidas Estonia võiks teha aastas miljon eurot kasumit.

Pärnu linnavolikogu esimees ja taastusravikeskuse Estonia juhataja Cardo Remmel peab ebaõiglaseks survet, et ta peab ühest kohast loobuma. Foto: Ants Liigus

Ühtaegu nii Pärnu linnavolikogu kui linnale kuuluvat taastusravikeskust Estonia juhtiv Cardo Remmel selgitas, kuidas Estonial läheb ja mida seal võiks teha.

“Ma ei tahaks volikogu esimehe tööst loobuda surve tõttu, mida ma pean ebaõiglaseks,” lausus Remmel ja rõhutas, et ta pole ühtegi kohta vastu võtnud raha pärast.

Mulle meeldib Estonia veekeskus. Olen käinud Tervises, aga sellel pole midagi vastu panna Estonia termide Jaapani vannist avanevale vaatele teie väga stiilsele majale, mis veest vastu peegeldab. Mis neid kahte maja seob? Peale selle, et seal elate.

Ega rohkem seogi. Pärnus olen ma sündinud, kasvanud ja koolis käinud, siin on mu kodu.

Ühtegi majandustehingut pole Estonia ja restorani Si-Si pidav äriühing Primo Condire teinud?

Estonia ja Si-Si pole omavahel seotud. Üks majandustehing eelmisel aastal siiski oli. Kui Estonias oli konditsioneeride avarii, parandajate järjekord oli kaks nädalat ja kliendid olid väga ärritatud, ostis Estonia müügiosakond klientide pahameele leevendamiseks igasse tuppa Primo Condirelt pudeli veini. Si-Sid pidav äriühing müüs need omahinnaga.

Miks te veini mujalt ei ostnud?

Otsus, kust ja mida osta, oli kaastöötajate vastutus, millesse ma ei sekkunud. Tean, et hulgimüüjatel, kelle poole pöörduti, sobiva hinnaga veini sellises koguses Pärnus ei olnud. Oluline oli hind ja kiire reageerimine, tehingu väärtus oli mõni tuhat krooni. Tähtis oli, et säilitasime hea kliendisuhte.

Internetikommentaarides on viidatud Roberto-nimelisele kokale. On ta mõlemas kohas ametis?

Korraga ta mõlemas kohas tööl pole olnud. Roberto on kunagi töötanud lepingu alusel kokana Si-Sis ja möödunud aasta kevadel lühikest aega Estonias. Minu eesmärk oli selgeks saada, milline tase köögis on ja mida on vaja ette võtta külastajate kaebustele reageerimiseks. Kus ta praegu on, ma ei teagi.

Ma ei tegele iga päev Si-Si tööga ja tean sellest vähe, olen passiivne omanik.

Milliste majandustulemustega Estonia eelmisel aastal lõpetas?

Ärikasum oli üle 2,5 miljoni krooni, puhaskasum 700 000. 2009. aastal oli ärikasum 900 000 ja kahjum 600 000. Muutus oli seega 1,5 miljonit krooni.

Oleme Estonia majandustulemused õiges suunas liikuma pannud, see on nõudnud pühendumist, palju tööd ja raskeid otsuseid meie meeskonnalt. Oleme korrastanud juhtimist, majandusarvestust, lepinguliste teenuste ostmist, toitlustamise korraldust ja tõstnud selle taset, arendanud turundust, müüki.

Klientide meelitamiseks on hädavajalik nende teadlikkus Estoniast, arusaam teenuse kvaliteedist, professionaalsuse tasemest, mugavusest ja suurema lisandväärtusega terviseteenuste pakkumine. Olen uhke Estonia tugeva taastusravikogemuse ja -ekspertluse üle.

Estonia on spetsialiseerunud luu- ja liigestehaiguste taastus- ja ennetavale ravile. Usun, et kliendid leiavad meid selle järgi järjest enam. Töö selle nimel käib.

Kas kasum vastas ootustele? Sügisel ütles abilinnapea Annely Akkermann, et Estonia kasumiprognoosiks on seatud 1,7 miljonit krooni.

Linnavalitsus ja ettevõtte nõukogu pole oma hinnangut veel andnud. Arvan, et see oli üsna eelarve järgi, kui me taandame tollal ettenägematu termide kinnioleku avariiremondiks.

Termide avariiremondiks sulgemine mõjutas majandustulemust otseselt. Oleme kinni olnud kokku üheksa nädalat ja kaotanud selle tõttu müügitulu suurusjärgus viis miljonit krooni.

Leian, et oleme head tööd teinud. Kasumi kasv selles majanduskeskkonnas ja saadud stardiplatvormilt on hea tulemus.

Olete ehitajalt kahju sisse nõudnud?

Ei ole. Siiani on ehitaja töid teinud garantii korras ja me pole tahtnud saamata müügitulu nõuet ehitaja vastu esitada. Juristid on hinnanud sellist nõuet keerukaks ja me pole veel otsustanud, mida teha.

Paha asi on see, et need asjad ei ole lõppenud. Vähemalt viis nädalat sulgemisperioodi on ees. Tegime ehitajale ettepaneku, et see võiks olla augusti lõpus – septembri alguses, aga ehitaja polnud valmis tööd garantiiremondina tegema, sest garantiiaeg on läbi.

Kui remonditi suuremat basseini, hakkas basseini täitmisel väike bassein läbi jooksma. Väike bassein on seal, kus “korstnad”. Praeguseks on läbijooks küll minimaalseks jäänud, aga ehituseksperdi hinnangul tuleb see töö ära teha.

Võimalik, et peame ehitajale esitama nõude ja vajadusel kohtu poole pöörduma.

Kas veekeskuse remondiga on seotud aastavahetuse Vene klientide kaotus?

Ei oska täpselt öelda. Saame pakkuda nõudlikumale kliendile majutusteenust üksnes Rohelises majas. Termidesse tuleb neil minna jala väljast, see inimestele ei meeldi.

Veekeskuse maja tubade majutustingimused on jäänud ühiselamu tasemele. Mis on vastuvõetav vähem nõudlikule vanemale Soome kliendile, ei ole enam üldjuhul vastuvõetav Eesti, Vene ega Läti kliendile, kes tulevad ööbima ainult Rohelisse majja. Oleme selle olukorra muutmiseks planeerinud investeeringuid.

Kui palju Estonia jaotamata kasum on?

Üle 40 miljoni krooni. Jaotamata kasumit pole vähendatud ja selle arvelt dividende makstud, sest jaotamata kasum ei võrdu rahaga. Ma täpselt ei tea, kuidas ta ajalooliselt on tekkinud, suures osas ilmselt kinnisvara ümberhindamise tõttu. Estonia jaotamata kasum ei asu seifis, vaid numbritena paberil.

Nii et 4,5 miljonit krooni, mis Estonia on dividendidena linnale maksnud, on ta maksnud omateenitud rahast.

Jah. Peale selle maksud, kokku 5,5 miljonit.

Kas linna dividendilootus oli liiga suur? Üle-eelmise aasta lõpus rääkis linnapea Toomas Kivimägi viiest miljonist.

Neli ja pool miljonit sai kokku lepitud. Muidugi oli selle maksmine raske, aga võimalik. Raske mitte suutmatuse tõttu teenida, vaid seetõttu, et kasumit on hädavajalik investeerida.

Praegu on Estonia laenukoormus ikka väga suur – üle 60 miljoni krooni – ja ettevõttel puuduvad võimalused uute laenude võtmiseks vajalikus ulatuses. Aga möödunud aastal oli linn suuremas hädas kui Estonia, sellel aastal on võib-olla vastupidi.

Kui palju linn tänavu dividende tahab? Ettevõtte nõukogust sügisel lahkunud Raul Sarandi on öelnud, et 3,7 ja järgmisel aastal seitse miljonit krooni.

Oleme linnapeaga rääkinud, lõplikult käsi löödud ei ole. Eelarvestrateegia järgi oli linna soov kolm miljonit. Estonia sooviks selle raha investeerida. Eks need asjad vaja arutamist.

Tean, kuidas Estonia võiks teenida aastas miljon eurot kasumit ja mida selleks oleks vaja teha. Kui me saaks laenu võtta, saaks seda teha kahe aasta pärast. Ilma laenuta läheb perspektiiv kaugemale. Nüüd on omanikuga kokkuleppimise koht, mis järjekorras mida teeme.

Olete kirjutanud, et Estonial puudus äristrateegia, mistõttu buumiaja laienemised osutusid ainult koormavaks finantskohustuseks. Mida uus äriplaan sisaldab, kuhu ettevõte liigub?

Majutustingimused on vaja viia konkurentsivõimeliseks. Me oleme sellega alustanud. Pargi majas toimub kahe korruse remont, mis poolteisel korrusel saab valmis selle kuuga ja pool korrust valmib madalhooajal sügisel. See protsess peab jätkuma nii omavahendite kui väikese pangalaenu arvelt, mida veel sai.

Teine on tootearendus, mille kallal tööd teeme ja millest rohkem rääkida on vara. Meil on projektid, millest osa peaks realiseeruma sügiseks ja mis jätkuvad järgmisel aastal. Ja mille tulemust me juba järgmisel aastal peaksime nägema.

Pargi maja fookus jääks neile, kes praegu on Estonia põhikliendid. Nii Valge kui Roheline maja pakuksid raviteenust nõudlikumale kliendile. Kõik see eeldab investeeringuid, küsimus on investeerimisperioodi pikkuses.

Kas plaanidesse kuulub Valge maja mahamüümine?

Ei. Praegu oleme positsioonis, kus me tahame Valge maja kasumit teenima panna.

Eelmisel aastal oli Pargi maja kompleks kasumis ning Valge ja Roheline maja teenisid kahjumit. Siin ongi strateegiline ebakõla, et kõige mahajäänuma majutuse külge on liidetud uhked termid. Ehk üks näide eelmisele küsimusele vastuseks.

Sügisel tekitas Valge maja müügi kavatsus elavat vastukaja. Kas sellest on loobutud?

Mõnes mõttes ei ole. Oleneb natuke linna võimalustest. Kui linnal kergem hakkab ja abi Estonialt dividendide näol kohe ei vajata või on abi nii väike, et see meie plaane ei muuda, siis ma pigem näen võimalust panna Valge maja kasumit teenima ühe-kahe aasta jooksul.

Milline on Estonia töötajate keskmine palk?

Teenindussektoris on keskmised palgad madalad. See number jääb alla 10 000 krooni.

Palku me eelmisel aastal ei vähendanud, küll aga palgafondi: olime sunnitud koondama ligi 30 inimest.

Teie palk on 46 000 krooni kuus ehk rohkem kui neli ja pool korda üle ettevõtte keskmise. Kas proportsioon on teistes ettevõtetes sama?

Ma ei paista sellise proportsiooniga kuidagi silma. Eks need proportsioonid ole riigiti erinevad: Ameerikas võib vahe olla 15, Norras 2,5 korda. Aga palganumbrid on seal teised.

Estonia keskmine palk peab kasvama ja seda kindlasti mitte minu palganumbri arvelt. Olen küllalt ettevaatlik, et tähtaegade lubamisest hoiduda. Kogu juhtkond teeb selle nimel tööd.

Olete kirjutanud, et volikogu esimehel kulub oma ülesannete täitmiseks nädalas üks päev, millele aeg-ajalt lisandub esindusfunktsioon õhtupoolikutel või nädalavahetustel. Teil on muidki kohustusi. Kui palju aega Estoniale pühendada saate?

Kui tavaline tööaeg inimesel on 40 tundi nädalas, siis mul läheb Estonias ikka tiba rohkem.

Mis selle volikogu esimehe tasuga siis teha? Kivimägi tegi ettepaneku langetada 12 500 krooni suurune kuuhüvitis 5000 kroonini, aga seda alles arutatakse.

Praegu pole kuhugi jõutud. Seda teemat tahab käsitleda nii IRL kui Reformierakond.

Võtan volikogu esimehe ametit kui auasja. Olen valmis tegema seda tingimusel, et ei pea peale maksma.

Kas ütlus “et ma ei pea peale maksma” tähendab seda, et te ei taha midagi kulutatud aja ega töö eest?

Selge on see, et sa kulutad sinna oma aega, eriti vaba aega, nädalavahetusi. Sul on esindusfunktsioonid ja pead nendega arvestama. Sellepärast ongi kompensatsioon, et sa panustad sinna, saad mingi raha. Aga minule ei ole läbirääkimiste küsimus, kas ma teen tööd sellise või teistsuguse hüvituse eest. Ma ei tahaks volikogu esimehe tööst loobuda surve tõttu, mida ma pean ebaõiglaseks.

Kui argumendiks on see, et taastusravikeskuse juhataja ja volikogu esimees ei tohiks olla sama inimene, siis siin sisulist põhjendust ei ole. Volikogul ei ole rolli Estonia juhtimisel ja vastupidi. Estonia eelarve ega tasud pole seotud volikoguga ja vastupidi.

Linnavalitsus määrab Estonia nõukogu, mis kontrollib minu kui operatiivtasandi juhi tegevust. Mina volikogu esimehena ei saa nõukogu määramist kuidagi mõjutada. Kui lähtuda eeldusest, et kõik inimesed on pätid, siis sellel teemal võib-olla mingi jume on, aga ma pole harjunud sellest lähtuma.

Seoses selle temaatikaga küsis üks lasteaiajuhataja hiljuti minult, kas sellisel juhul tema kui kohaliku omavalitsuse asutuse juhataja ei saakski volikogu esimees olla. See tundus absurdne. Kusjuures lasteaia eelarve kujuneb linnavalitsuse eelarvest, Estonia kui äriettevõtte oma aga mitte. Ma ei saa volikogu esimehe tasu ja Estonia juhataja palka ühest kassast: Estonia palk tuleb äritegevusest.



CV

 Sündinud Pärnus, abielus, lapsed ja lapselapsed.

 Lõpetanud Koidula kooli 1971. ja TPI 1976. aastal ehitusinsenerina.

 1976. alustas ehitusplatsi meistrina, 1987. aastaks oli jõudnud ehitusjuhi ametini.

 1987–2004 juhtis Saku õlletehast, 2004–2007 Saku õlletehase nõukogu liige.

 Täienduskoolitust saanud Eesti majandusjuhtide instituudis ja International Management Developmentis Lausanne’is.

 Kuulunud mitme ettevõtte nõukogusse: Rakvere lihakombinaat, AS Bolton, Investeerimispank, Eesti kaubandus- ja tööstuskoda, nüüdne Saku Suurhall jne.

 Pärnu linnavolikogu liige alates 2004.

 Pärnu haigla nõukogu esimees.

 Eesti Olümpiakomitee liige.

 Hobideks purjetamine (kunagise NSVLi meistersportlane), golf ja kokkamine.