/nginx/o/2011/04/16/558895t1h0f3f.jpg)
Keskkonnaamet kutsub autojuhte ettevaatlikult liiklema ja konnarohketel teelõikudel kiirust vähendama, sest kahepaiksete kevadränne on Lõuna-Eestis juba alanud ja soodsate ilmade jätkumisel jõuab Põhja-Eestisse.
Konnade kevadränne on algamas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi sõnul algab konnade kevadine ränne talvituspaikadest kudemisveekogudesse perioodil, mil õhutemperatuur jääb öösel plusspoolele ja päevane temperatuur ulatub vähemalt +10 kraadini.
"Eriti soodustab rännet niiske ilm. Kui sellised tingimused kevadel käes on, alustavad väga paljud raba- ja rohukonnad ning harilikud kärnkonnad massilist liikumist veekogude poole," ütles Talvi.
Teelõikudel, kus nähakse palju konni, on soovitav kiirust aeglustada. Autojuhtidele ei tee see erilist tüli, sest konnade rändeteed üle maanteede pole tavaliselt laiemad kui paarkümmend meetrit ning massränne kestab vaid nädalapäevad.
Eriti tähelepanelikud peavad autojuhid olema soojal ja vihmasel ajal veekogude läheduses, sest rändeteedega ristuvatel maanteedel võib ainuüksi mõne tunni jooksul hukkuda tuhandeid konni.
Kahepaiksed on väga asukohatruud loomad ja kudema naasevad reeglina sinna, kus ise oma elu alustasid. Nii on eelmistel kevadetel kõige rohkem teateid konnadest tulnud Saku-Kiisa, Leie-Oiu-Tänassilma, Ülemiste järve ja Paide tehisjärve piirkonnast.
Teedel allaaetud kahepaikseid kasutavad toiduks röövloomad ja linnud (vareslased, rebased jt), mis omakorda võib suurendada auto alla jäävate loomade arvu ning liiklusohtlikke olukordi.