Kristiina Ojuland: Tuumaenergia tulevik

, Euroopa Parlamendi saadik (Reformierakond)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristiina Ojuland
Kristiina Ojuland Foto: Raigo Pajula

Jaapanis maavärina ja tsunami tõttu seiskunud Fukushima tuumajaam, järgnenud plahvatused ja lekked on toonud taas kaasa avaliku diskussiooni tuumajaamade ohutuse teemal.

Euroopas

Esimesena tegi seejärel konkreetse sammu tuumaenergiapoliitikas Saksamaa, kus tuumaelekter moodustab üle veerandi tarbitavast elektrist. Saksamaa peatas Jaapanis toimunu ajel ajutiselt seitsme vanema tuumareaktori töö, kontrollimaks nende seisu.

Prantsusmaa energiatarbimine sõltub 75 protsenti tuumaenergiast. Neil on Euroopa riikidest enim, 19 tuumaelektrijaama, kus kokku töötab 59 reaktorit.

Prantsusmaa valitsus on kinnitanud, et vaatamata hiljutistele sündmustele Jaapanis, jääb tuumaenergia prantslastele oluliseks energiaallikaks.

Euroopa Liidu territooriumil asub 143 tuumareaktorit ja ELi liikmesriikides tarbitavast energiast moodustab tuumaenergia 31 protsenti.

Asjaolu, et tuumaõnnetuse tagajärjed ei küsi riigipiiridest, tingib vajaduse kujundada ühtne seisukoht liikmesriikides paiknevate amortiseeruvate tuumaelektrijaamade suhtes. Euroopa Parlamendis on viimaste nädalate vältel toimunud tihe arutelu tuumaohutust käsitleva ühisresolutsiooni koostamise üle.

Euroopa liberaalide ja demokraatide liit (ALDE), kuhu teiste seas kuulub kolm Eestist valitud liiget, toetas ettepanekut teha tuumarajatiste korraline kontroll, mille käigus sooviti aasta jooksul testida ELi territooriumil tuumarajatisi.

ALDE on seisukohal, et EL peaks põhjalikult üle vaatama oma tuumaenergiapoliitika, seades liikmesriikides sisse ühised tuumaelektrijaamade standardid.

Seetõttu on vajalik tihe koostöö ja informatsiooni vahetus nii ELi-siseselt kui kolmandate riikidega.

ALDE leiab, et peale tuumarajatiste tehnoloogiliste testide ja loodusjõudude suhtes tehtavate testide tuleb kontrollida rikete kumulatiivset mõju.

Ühendkuningriigist pärit Euroopa Parlamendi liige Fiona Hall on aga avaldanud arvamust, et tuumarajatiste kontrollimise ajaks peaks peatama uute reaktorite ehitamise.

Fraktsioonide vahel oli ühisresolutsiooni suhtes lahkarvamusi, mistõttu lõpptekst lükati 7. aprillil Euroopa Parlamendis hääletusel tagasi.

Eestis

Teema on aktuaalne Eestiski, sest viimastel aastatel on kõneldud osalusest Ignalina tuumajaama ehitamisel või Eestisse tuumajaama rajamisest. Vaatamata asjaolule, et juba Tšernobõli katastroofi järel nägid inimesed tuumaenergias pigem ohtu kui võimalust, jätkub tõenäoliselt debatt Eesti tuumaenergiakoostöö elavdamise teemal edaspidigi.

Fukushima tuumajaamas toimunu ei peaks järsult peatama tuumajaamade ehitamist, vaid olema märguanne, kuidas võib lõppeda vanade reaktorite ebaadekvaatne hooldamine ja loodusjõudude mõjuga arvestamata jätmine. Siinkohal ei mängi rolli, kas tuumajaam kuulub erafirma või riigi omandisse, sest korralist kontrolli on tarvis inimeste julgeoleku tagamiseks.

Tšernobõlis ja Fukushimas juhtunu tuletab meile meelde, et tegemist on küll olulise energiatoomisviisiga, ent teatud tingimustel osutub see ohtlikuks ja kalliks. Tuumaenergia kui soodsa hinnaga baaskoormuse kandjale paremat alternatiivi praegu aga ei ole, sest energianõudlus maailmas kasvab kiiresti. Tuumajaama vajalikkus seisneb peale keskkonna säästmise riigi seisukohalt energiasõltumatuses, mida tuumajaam pakub. Nafta hinna tõus ja gaasi sisseostmine mujalt riikidest tekitab ebakindlust riigi julgeolekus.

26. aprillil möödub Tšernobõli katastroofist 25 aastat. Meil Eestiski on Tšernobõli katastroofi veterane, kes sundmobilisatsiooni korras saadeti radioaktiivsesse piirkonda, seega on Eestigi tuumaelektrijaamast tulenevat ohtu omal nahal tundnud. Siiski tasub meeles pidada, et Tšernobõlis oli tegemist inimliku faktoriga, Fukushima puhul aga loodusjõuga, mille vastu inimene ei saa.

Võttes arvesse asjaolu, et uued tuumajaamad ehitatakse uusima tehnoloogia järgi, ja eeldust, et neid hooldatakse korrapäraselt, ei mängiks inimlik faktor tänapäeval enam nõnda olulist rolli. Enamgi: teadlased väidavad globaalsele statistikale tuginedes, et tuumaenergeetikas on juhtunud vähem inimkahjudega õnnetusi kui enamiku muude energiatootmisviiside puhul.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles