Edendame säästvat transporti

Autost loobumine võib linlasele olla vaheldus, kuid tänu kokku kuivanud bussiliiklusele on maal elamise eelduseks sageli oma sõiduvahendi olemasolu. Foto: Ants Liigus

Säästev transport ei tähenda autodest loobumist ega ainult jala käimist või rattaga sõitmist. See tähendab keskkonnast hooliva transpordi edendamist. Ja seda kõike suurte muudatuste ja pingutusteta.

Vabaühenduste liidu EMSL vedamisel on kõigile kasutamiseks loodud internetikeskkond Sõidame (soida.me), mis kutsub inimesi üles jagama ühist autosõitu. See toimib põhimõttel, et inimesed lisavad veebilehele sõidupakkumisi ja -soove, kui neil juhtub olema oma autos vabu kohti või kui nad soovivad küüti.

Soida.me on mõeldud selleks, et teelised leiaksid endale uusi reisikaaslasi, muutes seeläbi oma teekonna huvitavamaks, säästes raha sõidukulude pealt ja mis kõige olulisem: hoides keskkonda.

Kuid lehekülg ei ole loodud ainult autojagamiseks. “Teeme ära – minu Eesti” mõttetalgutel alguse saanud idee eesmärk on jagada inimestele infot säästva transpordi kohta. Mida säästev transport tähendab? Kuidas on võimalik seda edendada? Kuidas saab autoga sõites keskkonda hoida ja mismoodi elada autovabalt? Samuti saab leheküljel arvutada kütusekulu ja oma ökoloogilist jalajälge.

Teadvustamata säästupotentsiaal

Eestis on autokasutus kasvanud samas tempos kui majandus. Samas tempos on kasvanud energiakulu ja kasvuhoonegaaside teke transpordist. Kahjuks aga on säästlike transpordiliikide osa vähenenud, mis omakorda tähendab suuremat saastatust ja sügavamat ökojälge.

Selleks, et ökoloogilist jalajälge vähendada, tuleb tegelda säästva transpordi edendamisega. Selle all on silmas peetud senisest rangemaid õhukvaliteedi norme, uute, täiustatud kütuste turuletoomist ja madalama heitetasemega sõidukite tootmist.

2010. aasta säästva arengu komisjoni transpordi raporti kohaselt on Eestis transpordile kuluva energia säästupotentsiaal üldiselt teadvustamata ja kasutamata. Samuti puuduvad konkreetsed oskused, et tarbijate valikut suunata ökonoomsemate autode ja transpordiliikide kasuks.

Eesti on kiiresti autostunud ja kuigi meie elanike liikumismustrid on Euroopa Liidu riikide keskmisega võrreldes veel säästlikud, näiteks liigutakse linnades kahel kolmandikul juhtudest jalgsi või ühissõidukiga, on autoga sõitmisel suur osa inimese ökojalajälje kasvatamisel. Eesti uued autod on ELis registreeritavate uute autodega võrreldes 20 protsenti kütusekulukamad.

Suur saasteallikas

Iga põletatud kütuseliiter tekitab peale muude heitgaaside 2,5 kilogrammi CO2, mis on üks peamisi kasvuhoonegaase. Seega paiskab keskmine auto Tallinnast Tartusse sõites õhku umbes 40 kilogrammi süsihappegaasi. Eri ühendid, mis autoga sõites õhku paiskuvad, seonduvad kõik mingil määral õhusaaste- ja keskkonnaprobleemidega. Alates otsesest toimest inimese tervisele ja lõpetades ülemaailmsete muredega, nagu näiteks kasvuhooneefekt ja globaalne soojenemine.

Heitmekogus sõltub masina sõidukiirusest. Nii on väikese kiiruse puhul rohkem heitmeid, sest sõiduk töötab peatumiste, kohaltvõtu ja seisakute tõttu ebaefektiivselt. Suure kiiruse puhul tekib samuti rohkem heitmeid: siis on mootoril suur võimsuse vajadus. Keskmisel kiirusel, umbes 70–80 kilomeetrit tunnis tekib minimaalselt heitmeid.

Nii tuleb ära kasutada kõik moodused, kuidas autoga sõites muuta keskkonnakahju minimaalseks. Hea idee on pikemate vahemaade puhul sõita kellegagi koos või kasutada ühistransporti, sest sellisel juhul saab ühes ja samas sõidukis veetud kohale rohkem inimesi. Näiteks toodab 1200kilomeetrine autosõit niisama palju CO2 kui ümbermaailmareis rongiga.

Kui sul on auto, võid ikkagi vahetevahel jala käia ja sõita jalgratta või ühissõidukiga. Ühistransport või rattaga väntamine on autosõidust kordi odavam viis linnas liigelda, aga ka säästvam keskkonnale.

Kasulikud näited

Seistes soojenedes võib auto tarbida kuni 50 protsenti enam kütust. Kui panna mootor tööle allpool tema normaalset töötemperatuuri, näiteks väga külmade ilmade puhul, kasutab see kütust ebaefektiivselt. Seetõttu tuleks kasutada mootori eelsoojendust. Õige rehvirõhk hoiab bensiinikulu väiksema, mille tulemusel eraldub vähem saasteaineid.

Kliimaseadme kasutamine sõidu ajal suurendab kütusekulu 30 protsendi võrra, lahtiste akendega sõitmine aga ainult viie protsendi jagu. Pakiraami kasutamine katusel võib kütusekulu suurendada 20–30 protsenti, jalgrattadki tuleks kinnitada pigem auto taha.

Kütusekulu seisukohalt on kõige säästlikum kasutada neljandat või isegi viiendat käiku. Pelgalt sõidustiili muutes tarbib masin 15–20 protsenti vähem kütust. Oluline on sujuvalt sõita, sest ootamatud kiirendused või pidurdused kulutavad kütust ja tekitavad rohkem CO2. Jälgida tuleks kindlasti kiiruspiiranguid, mis säästavad bensiini, toodavad vähem heitgaase ja muudavad sõidu turvalisemaks.

Võrdluseks: näiteks ühe bensiiniliitri energiaga sõidaks jalgrattaga 557 kilomeetrit. Sõites 80kilomeetrise tunnikiirusega, kulub 30 protsenti vähem kütust kui 110kilomeetrise tunnikiiruse puhul. Iga läbitud 10 000 kilomeetri kohta tekitab tavaline auto oma kaalu jagu CO2. Tehniliselt korras sõiduauto päästab loodusesse ligi 150 grammi CO2 iga kilomeetri kohta. Sekundiks gaasipedaali põhja vajutades tekib niisama palju vingugaasi kui pooletunnise normaalse sõiduga.

Valige õige auto ja hooldage seda

Missugune on keskkonnasäästlik auto? Kindlasti väikese kütusekuluga, algne kõrge hind säästetakse hiljem kütuse pealt. Suur, võimsa mootori ja neljarattaveoga auto tuleks soetada juhul, kui selle järele on vajadus. Samuti peaks autol olema katalüsaator, mis heitgaaside keskkonnasaastet vähendab. Ka vanadele autodele saab selle paigaldada. Võimalusel tuleks eelistada vedelgaasiga töötavat autot, kitsamaid rehve laiematele ja lamelle naelkummidele.

Et auto eluiga pikendada, tuleks sellega regulaarselt hoolduses käia, nii hoiab ühtlasi kontrolli all heitgaaside eritamise ja kütusekulu. Hooldusel tekkivad ohtlikud jäätmed tuleks viia vastavatesse kogumispunktidesse. Ja meeles pidada, et vana masina väljavahetamine ei tähenda, et oht keskkonnale väheneks. Uue auto tootmiseks kulub pea niisama palju energiat, kui keskmine auto kütusena kasutusajal kokku tarbib, nii on seda tootes juba küllalt keskkonda saastatud.

Kurioosne on see, et isegi siis, kui kõik sõidukid oleksid heitgaasivabad, ei vähendaks see ühiskonna üha kasvava autostumise suuremaid probleeme, milleks on autode ruuminõudlikkus, ohtlikkus ja autokeskse taristu kulukus. Autoga sõites maksaks nendele aspektidele tähelepanu pöörata.

Autovaba elu

ELis tekib sõiduautodest ainuüksi pool transpordisektori heitekogusest, mis on kümme protsenti kõikidest toodetud kasvuhoonegaasidest. Iga inimene saab aga selle koguse vähendamisele kaasa aidata. Juba üheks päevaks autosõidust loobumine tähendaks iga päev autoga liikuma harjunud inimese tekitatud keskkonnakoormuse vähenemist viiendiku võrra.

Kokkuhoid on sama näiteks siis, kui kolm korda autoga poodi sõitmine asendada jalutuskäikudega. Muidugi tuleb siin arvestada, et linlastel on seda tihti lihtsam teha kui maainimestel.

Kodukoha valikult peaks kindlasti arvesse võtma seda, kui hea on ligipääs teenustele, kui kaugele jäävad töö ja kool, kui korralik on ühistranspordiühendus ja millised on võimalused jalgsi või jalgrattaga liigelda.

Eelistada tuleks kohti, kuhu saaks minna autota. Eesti linnade suurusi arvestades jääb enamik sihtkohtadest ilmselt 15–20 minuti kaugusele. Kõndides jõuab selle ajaga ühe–kahe kilomeetri, jalgrattaga isegi viie kilomeetri kaugusele. Kuid samal ajal tagab jalutamine või rattasõit parema ligipääsu, väldib ummikutes istumist, tekitab vähem stressi ja muresid parkimiskoha leidmise pärast ja eelkõige: see kõik on väiksema keskkonnakoormusega.

Autost loobumine on vaheldus. On isegi väidetud, et kui loobuda igapäevasest autoga sõitmisest, teeb see inimesele tervisele niisama palju head kui näiteks suitsetamise mahajätt. Kui sõidate autoga, tehke seda mitmekesi. Võtke peale kaasinimesi, kes soovivad läbida sama teekonda, ja miks mitte jagada autot koos mõnele üritusele sõites.