Miks nad siis ei kandideeri?

Kalev Vilgats. Foto: Urmas Luik

Tunnistan ausalt, et mul on juba sinine sellest vingumisest, miks riigikokku valiti nii vähe naisi ja miks vaid üks vana-uue valitsuse liige on naine. Peaks olema ju selgelt näha, et feminiinne vigin ei vii Eestis esialgu kuhugi. Kõige selle juures kipub jääma mulje, et seelikute vähesuses Toompeal on süüdi valija.

Tegelikud süüdlased on hoopis Eesti silmakirjalikud erakonnad, nende sisevalimised ja muud võtted, millega pannakse kokku üleriigiline valimisnimekiri.

Näiteks Reformierakonna esimese 20 kandidaadi hulgas oli vaid kolm naist. Sotsiaaldemokraatidel viis naiskandidaati, Isamaa ja Res Publica Liidul kõigest kaks, Eestimaa Rohelistel kolm, Rahvaliidul neli.

Kõige rohkem oli naisseltsimeestele panustanud Keskerakond, kus esikahekümnesse mahtus koguni kaheksa naist. Õige ka, sest igasugused vihmavarjuhoidjad-nõunikud Siretid-Piretid-Oljad-Poljad, kes on suurt juhti tões ja vaimus teeninud, tahavad ükskord pääseda riigikokku rammusat põlve pidama.

Pärnumaal olid nimekirjad samuti nukrad. Reformierakonnal üks naiskandidaat, sotsidel neli, IRLil kaks, rohelistel kaks, Rahvaliidul kolm, Keskerakonnal kaks naist.

Seevastu valimistulemuste kohalt on meie maakond üsna eeskujulik: Annely Akkermann, Kadri Simson ja Marianne Mikko on Pärnumaa valijate naislöögirusikas XII riigikogus. Ei saa öelda, et Pärnumaa valija naisi ei usaldaks.

Samal ajal iseloomustab just naisi realiteeditunde puudumine. Ainuüksi hiiglasliku ambitsiooni seljas riigikokku ei sõida. Kas on mõtet osaleda ühe erandiga kõigil riigikogu valimistel, kui tulemust ei tule ega hakkagi tulema? Selline naiskandidaat on Pärnumaal samuti.

Selleks, et riigikokku pürgiks senisest rohkem naisi, on neil vaja murda oma erakonna sisene vastupanu ja muuta suhtumist naistesse. Küll siis muutuvad nimekirjade esikümned värvikirevamaks.

Kui erakondade meeskaitsevallist on läbi tungitud, seisab ees valija vallutamine, et too valimiskabiinis ei otsustaks mõne mehe kasuks põhimõttel “mida too blondiin poliitikast teab”. Seega: naiste arvukam esindatus valimistel sõltub naistest endast.