Lavastus, kus igaüks sai valida oma laulu

Lauludega draamatükis on vihjeid nõukogude ajalegi. Foto: Alan Proosa

Täna esietenduvas Endla estraadilavastuses “Mehed, meri, maa ja naised” täidavad laulud niisama suurt rolli kui sõnad. Muusikarohke teos etendub Pärnu kontserdimajas. Sellest tärkaski estraadilavastuse mõte. “Lavastuse tegemiseks peab olema idee. Vahel tuleb see unes, kuid seekord oli proosaline. Idee tuli mitme asja kokkusattumisest. Meil pole suurt saali, aga saal oli vaja leida. Tekst, saal ja mõte said kokku,” selgitab lavastaja Ingomar Vihmar ja lisab, et kontserdisaalis polnud mõtet hakata Tšehhovit tegema.

Lavastuse sündmustik hargneb mereäärses linnas, kus elavad mehed ja naised, kus tülitsetakse ja armastatakse, rõõmustatakse, valutatakse ja lauldakse. Vihmari sõnutsi räägib teatritükk näiteks tunnetest ja nendega hakkamasaamisest, nende väljendamisest või väljendamata jätmisest.

Vihjatakse nõukogude ajalegi: lavastaja tunnistab, et ega vahepeal aru saa, mis ajal tegevus toimub, sest sealt leiab tänapäevaseidki elemente. “Aga mingis mõttes on ta küll natuke nostalgiline. Üks mõte vaadata, kas midagi sisulist on muutunud või on vaid väliselt muutunud,” tutvustab lavastaja, kelle jutu järgi esitab teos veel küsimuse, mis on vabadus.