Muutke oma aia praht mustaks kullaks

Üliodavast materjalist kõdunenud kompost sarnaneb hea mullaga ja on taimedele kõige väärtuslikum toitaineallikas. Foto: Ants Liigus

Kevadtööde ajal koguneb aias riisudes, puid-põõsaid lõigates ja lillepeenraid korrastades ämbrite viisi looduslikku prahti. Mida sellega peale hakata, kui lõkke tegemisele nüüd üliranged piirid seatud?

Kui aias leidub varjuline nurgake, võib tülika prahi muuta väärtuslikuks kompostiks.

Nii kaob vajadus aiapoodidest kalleid mullakotte koju tassida, sest tasuta käes olevast materjalist saab valmistada taimedele üliväärtuslikku toitu.

Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuse aianduse õpetaja Erna Grossi silmis on komposti tegemine igati kiiduväärt mõte. “Kompost on taimedele kõige parem, sest selles on kõiki toitaineid täpselt sellises mahus, nagu taimed vajavad, midagi pole üle ega puudu,” rääkis ta.

Paljale mullale

Tulevasele kompostihunnikule kohta valides tuleb arvestada, et see ei oleks suvel lauspäikese käes ja alla peab jääma paljas maapind, et vihmaussid ligi pääseksid.

Esimese kihina võiks maapinnale panna peenestatud oksapudi või puulehti. “Näiteks õunapuult lõigatud oksad võib kirvega peeneks hakkida ja siis kompostihunnikusse panna,” soovitas Gross.

Alumise kihi paksus võib olla kuni kümme sentimeetrit ja kompostihunniku laius umbes meeter. Sellele kihile tuleb puistata paar sentimeetrit mulda ja seejärel uus kümnesentimeetrine kiht puulehti, lühiealist umbrohtu (juurumbrohud lähevad kasvama, need tuleb enne kuivatada) või muud taimset ülejääki ning jälle mullakiht peale.

Kasvades tuleb auna järgemööda kitsamaks kujundada. Viimaseks kihiks jäägu taas muld. “Eriti hea, kui saab kompostihunniku millegagi kinni katta, selleks sobib muruniide, aga ka suured takja- või rabarberilehed, mis takistavad liigsel vihmaveel hunnikusse tungimast, aga samal ajal hoiavad vajalikku niiskust,” selgitas Gross.

Nüüd kevadel ja suve algul kogutud kompostihunnik oleks hea augustis korra ümber kaevata.

Ühest kompostihunnikust saab peenrale viimiseks sobiva mulla aasta-kahega. Kes soovib protsessi kiirendada, võib aiandusäridest selleks otstarbeks vastavaid pulbreid osta. “Mida peenemat materjali kompostis kasutada, seda kiiremini see valmib,” lisas Gross.

Nii võikski aias olla kaks kompostihunnikut: sel ajal kui üks rahulikult valmib, saab teist kasvatada.

Kompost on sedavõrd väärtuslik kraam, et lihtsalt peenardele laiali visata seda ei tasu, tuleks panna istutusauku konkreetsele taimele või külviridade peale.

Toidujäätmed

Peale aiast kogunevate taimsete jäätmete võib komposti sekka visata köögis toiduvalmistamisel tekkivaid jääke. Hästi sobivad komposti sekka kartulikoored, aga näiteks rasvaseid juustu- ja vorstitükke ei tohi panna, sest need meelitavad hiired kohale.

Veel võib komposti sekka viia närtsinud lõikelilled, köögi- ja puuviljade koored, majapidamispaberi jäägid, hallitama läinud leiva, munakoored ning tee- ja kohvipaksu. Kohvipaksu võiv hunnikusse visata koos paberfiltriga.

Komposti sekka võib visata puutuhka, ehkki seda oleks mõistlik kuivas kohas tallel hoida, et hiljem taimekaitses kasutada, näiteks tigude tõrjeks.



Mis sobib komposti

Muruniide

Puulehed

Taimejäänused

Närtsinud lõikelilled

Köögiviljakoored

Hallitanud leib-sai

Kohvi- ja teepaks

Puutuhk

Majapidamispaber