/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
Eesti Panga kahe asepresidendi taas ametisse nimetamise läbikukkumine panga nõukogus tähistab uut ja senisest avalikumat faasi vastasseisus Eesti Panga nõukogu esimehe Jaan Männiku ja panga presidendi Andres Lipstoki vahel. Üpris raske on kindlalt öelda, mida mõtleb Männik selle all, et Eesti Panka on vaja rohkem rahvusvahelise tasemega inimesi. Eesti keskpanga tegelikuks juhiks ja ideoloogiks peetud asepresidendil Märten Rossil oli see olemas.
Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et pärast Eesti üleminekut eurole on Eesti Panga seisund muutunud. Eesti-kesksest rahandusasutusest on saanud Euroopa Keskpanga kohalik filiaal, mille president istub Frankfurdis Euroopa Keskpanga nõukogu koosolekutel. Rahanduspoliitilisi otsuseid ei tehta enam Tallinnas, need langetatakse Brüsselis, Strasbourgis ja Frankfurdis ning on kohalikele täitmiseks.
Postimehe andmetel jäi Rossil ametikoha säilitamiseks puudu üks poolthääl, teine asepresident, sisuliselt Eesti Panga majandus- ja logistilise poole eest vastutanud Rein Minka vaid nõukogu ühe liikme toetuse pälviski.
Ilmselt jõuab ajakirjandus Eesti Panga nõukogu järgmise koosolekuni 31. mail nimetada terve plejaadi rahandusinimesi, kes võiksid keskpanga juhtkonnas töötada.
Männik soovivat järgmisel aastal lõpetava Lipstoki asemel näha Ardo Hanssonit, kes töötab Maailmapanga Hiina esinduses. Võimalike kandidaatidena asepresidentide kohale on nimetatud Helo Meigast Swedbanki peakorterist, rahvusvahelises valuutafondis töötavat Andres Sutti ja Peeter Lõhmust Euroopa Komisjonist. Nende kolme puhul aga võib tekkida küsimus motivatsioonist, sest nad on olnud Eesti Panga asepresidendid. Euroopa Keskpanga perifeerses filiaalis töötamine ei pruugi kõrge lennuga rahandusinimestele olla eriti ahvatlev.
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)