Paikuse vallavanemale ei piisa 37 779 eurost

Paikuse volikogu otsustab ülehomme, kas vallavanem Kuno Erkmann on nii väärt mees, et talle lahkumishüvitist topelt maksta.

FOTO: Ardi Truija

Paikuse vallavalitsus tegi volikogule ettepaneku maksta vallavanem Kuno Erkmannile peale riigilt ette nähtud 37 779eurose lahkumishüvitise veel 17 220 eurot.

1993. aastast Paikuse valda juhtinud Erkmann osaleb küll Audru, Tõstamaa ja Paikuse valla arvelt laieneva Pärnu linna volikogu valimistel, kuid tema võimalused linnapeaks saada on väikesed. Et omavalitsusjuhid ei hakkaks ametikoha kaotamise hirmus ühinemist takistama, on riigikogu haldusreformi seadusesse kirjutanud helded lahkumishüvitised.

Vallavanemad ja linnapead, keda samale ametikohale ei valita, saavad ühinemistoetuste arvelt poole aasta või aasta töötasu suuruse hüvitise. Selle rehkendamisel võetakse arvesse lisatasusidki, mida Paikuse vald on Erkmannile varem igal aastal kuupalga jagu maksnud ja mida tänavu kavatsetakse maksta 70 protsenti kuupalgast.

Erkmanni lahkumiskompensatsioon on 12 kuu töötasu. Hüvitist arvestatakse kahe eelneva aasta töötasu põhjal, teeneka vallajuhi palk oli mullu 2650 ja tänavu 2870 eurot kuus. Seesuguse sissetulekuga on ta juba aastaid kuulunud Eesti kümne kõige paremini tasustatud vallajuhi hulka.

12 kuud tuleb riigilt, vallal on võimalus omalt poolt hüvitada. Eero Rändla

Paikuse rahvaesindajate arvates on nende vallavanem siiski enam väärt. Septembri alguses koostas vallasekretär Eve Paas eelnõu, mille järgi tulnuks Erkmannile ametist vabastades maksta veel kuue kuu ametipalk ehk 17 220 eurot. Koos riikliku kompensatsiooniga teeb see 54 999 eurot.

Paikuse volikogu 15 liikmest 14 kuulub Erkmanni juhitud valimisliitu Parem Paikuse. “See oli vallavalitsuse ettepanek üksnes formaalselt, mõte tuli volikogu eelarve- ja arengukomisjonilt,” täpsustas Paas.

Eelnõu saadeti 18. septembri volikogu istungil kaitsma valimisliidu liige, eelarve- ja arengukomisjoni esimees Eero Rändla. Rändla selgitas volinikele, et hüvitist saaks vallavanemale maksta 2002. aastal vastu võetud volikogu määruse “Sotsiaalsete garantiide kehtestamine” alusel.

See on kunagine õigusakt, milles on ette nähtud vallavanema ja vallavalitsuse liikmete hüvitised, sest erinevalt töölepinguga töötavatest inimestest ei saa nad koondamistasu. Pea iga omavalitsus on ametist lahkuvaid juhte meeles pidanud ja selles pole midagi erakordset.

Küll on erakordne topelthüvitamine. Pärnu ühinemislepingus laiendati omavalitsusjuhtide “kuldseid käepigistusi” kõigile abilinnapeadele ja vallavalitsuse liikmetele, peale selle makstakse koondatavatele ametnikele ja töötajatele kahe või viie kuu töötasu. Piir jookseb kümneaastasest tööstaažist.

Soov Erkmanni tööd kaks korda hüvitada tekitas osas rahvaesindajates hämmeldust. Kuna keegi ei tahtnud vallavanema kohta halvasti öelda, pakuti esmalt välja, et ka teistele vallavalitsuse liikmetele võiks ühe kuupalga maksta. Erkmann lisas, et unustada ei tohiks vallasekretärigi.

Aga miks on vaja kellegi tööd topelt hüvitada? “Erkmann on olnud pikka aega vallavanem, Paikuse on võrreldes teiste valdadega hästi arenenud. 12 kuud tuleb riigilt, vallal on võimalus omalt poolt hüvitada,” selgitas Rändla Pärnu Postimehele.

18. septembri istungil hääletati esmalt ettepanekut, et vallavanemale võiks maksta kuue ja vallavalitsuse liikmetele ühe kuupalga suuruse lahkumishüvitise. Poolt oli kaks ja vastu kolm rahvaesindajat, kaheksa jäi erapooletuks. “See pole vallavalitsuse teiste töötajate suhtes aus,” põhjendas volikogu esimees Mait Talvoja vastuhääletamist.

Ainsana volikogus Reformierakonda esindav Marika Valter küsis, kust lahkumishüvitisteks raha võetakse. Vallavalitsus jäi vastamisega jänni ja seetõttu otsustati küsimuse juurde tagasi tulla järgmise nädala esmaspäeval, mil toimub Paikuse vallavolikogu erakorraline istung.

“Ega siin muid kuluallikaid ole kui eelarve. Kui eelarve ja reservfond ei võimalda, siis ei saa maksta. Investeeringute arvelt ei tohiks seda mingil juhul teha,” kommenteeris Rändla.

Teisipäeval ilmus Paikuse valla dokumendiregistrisse kolm volikogu eelnõu, mis erinevalt teistest volikogu materjalidest on asutusesiseseks kasutamiseks. Kuigi volikogu oli 18. septembril Erkmannile kuue kuupalga maksmisest keeldunud, esitas vallavalitsus uuesti samasuguse ettepaneku, lisades sellele ülejäänud kolme vallavalitsuse liikme hüvitise ja Erkmanni 2017. aasta tulemustasu 70 protsenti ametipalgast.

Küsimusele, miks piirati eelnõudele juurdepääsu, vastas vallasekretär Paas: “Et mitte tekitada asjatut ebatervet huvi”. Ta möönis, et vallavanema hüvitise suurus oleks võinud eelnõudes samamoodi punktiiriga tähistatud olla nagu teiste vallavalitsuse liikmete hüvitis, aga seda saavad rahvaesindajad muuta.

Erkmann ei soovinud enda topelthüvitamist kommenteerida. “Vallavanem ei kiida ühtegi eelnõu heaks,” väitis ta ja selgitas, et mõte sai alguse volikogu komisjonist. Valla reservfondis raha on ja kui volinikud tahavad seda hüvitiste maksmiseks kasutada, on see nende tahe.

Volikogu arutab Erkmanni ja teiste vallavalitsuse liikmete töö topelthüvitamist (neilegi on hüvitised ühinemislepingus juba ette nähtud) ülehomme.

FOTO: PP

Tagasi üles