Kes naistest poleks vahel riidekapi ees nõutu, et garderoob on küll rõivaist pungil, ent selga panna pole midagi.
Keerukoja spiraalrõivad tekitavad sõltuvust
30. aprill 2011, 09:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just nõnda mõtlesid Kristi Raudnagel ja Rutt Kanistik, ema ja tütar, kes näpuosavust ja fantaasiat sobitades astusid ühetaolistele rõivastele vastu omanäoliste krookspiraal-tehnikas kleitide ja seelikutega.
Aastaid Pärnus rõivakauplust Sarm pidanud Kristi ja Ruti spiraallõige sündis niisiis naiselikust edevusest ja soovist teistest eristuda ning – mis seal salata – pisut puhtpraktilisest vajadusestki. Nimelt väljendasid ema ja tütar juba enne keeruriieteni jõudmist oma loomingulisust endale, tuttavatele ja poodi müügiks rõivaid meisterdades.
Viirurõivaste kujunemislugu hakkas hargnema Kristi õmmeldud mustlasseelikutest, mis näinud küll kenad välja, ent ei istunud seljas nii, kui pidanuks. “Muutsid naised heinasaoks. Sealt hakkas küpsema mõte teha seelik, mis sobiks eri kehatüüpidele,” meenutab TPI inseneridiplomiga Kristi, kes vuristab üksi kokku kõik Keerukoja kleidid ja kördid.
Idee arendamiseks asutasid naised Keerukoja, mis kaubamärgina registreerimisel ja mille toodetud krookspiraallõikelised kleidid-seelikud on tööstusdisainlahendustena patendiameti kaitse all.
Üks ei jää teiseta
Nagu eksperimenteerimise puhul ikka, läksid päris esimesed katsetused untsu ja uudse lõike prooviaeg möödus stiilis õmble-haruta-õmble-haruta. Aga vaevaline katsetamine tasus end lõpuks ära, sest krookspiraallõige sai just selline, nagu ema ja tütar soovisid: spiraalselt õmmeldud rõivaribad venivad ning vormuvad hästi kandja keha järgi.
“Puu peal rippudes võib kleidil olla üks pikkus, selga pandult aga hoopis teine, sest kangas tõmbub kokku ja annab järele seal, kus vaja,” täpsustab Kristi.
Keerukoja esimeste, peamiselt pidulikumate ja õhukesest polüestrist keerurõivaste kandjad olid Kristi, Rutt ja nende sõbrannad.
“Kui Rutt pani esimese spiraalseeliku selga, tahtsid tema sõbrannad rahvatantsurühmast Tuurit-Tuurit endalegi selliseid. Ja minu lapsepõlvesõbranna saatis ühe esimestest spiraallõike katsetustest oma tütrele Jaapanisse,” kõneleb Kristi.
Viljandi folgiks tegi Kristi Rutile kangaribadest folgiseeliku, mille iga kangasiil eri värvi ja mustriga. Meenutas veidi 70ndate spiraalseelikut, kuid seljas oli laiem ja mugavam. Ruti seelikust vaimustusid teisedki Tuuriti tantsijaid. Nimelt on keerulõikeliste rõivaste puhul tegu kiirelt leviva “sõltuvushaigusega”, sest kel on üks Keerukoja kleit või seelik, tahab peagi järgmist.
Rahvariideteemaliste kehakateteni juhatas Keerukoja Maarja-Magdaleena gildi perenaine Herdis Elmend, kes tellis endale Muhu mustriga kollase keeruseeliku. Et esimene rahvariidetriibustikuga ese tabas kümnesse, otsustasid Kristi ja Rutt rahvusliku teemaga edasi minna ja lõid mullusteks Pärnu rahvusvahelisteks hansapäevadeks terve triibustikega kollektsiooni.
Pilgumagnet triibukleit
Nüüdseks on Keerukoja kolmel õmblusmasinal valminud kümneid mini, midi ja maksi pikkuses kleite ja seelikuid nii rahvariidest, kirjust kui mustrita kangast. Sellest kevadest tehakse rahvuslikke triibukleite päris pisikestele piigadelegi.
Puuvillased triibukangad koob Keerukojale kangastelgedel – üllatus-üllatus – vene rahvusest Rakvere mees, kes kunagi enda jaoks rahvariidemustrid avastas ja end nüüd tõeliseks Eesti rahvarõivaste fänniks peab.
Rutt ja Kristi, kel omal kapis tosinkond triibukleiti ja -seelikut, teavad, et kui erksavärviline spiraalkleit selga panna, on tähelepanu garanteeritud.
“Minu kogemuse põhjal ostavad triibulisi kleite-seelikuid särasilmsed naised, kes tahavad oma väljanägemisele väikese nüansi lisada. Nad hindavad, et rõivas on rahvuslik, samal ajal mugav ja praktiline, kantav kõigil aastaaegadel. Rahvariided on küll ilusad, aga igapäevaseks kehakatteks kohmakad, meie puuvillaste rõivastega seda muret ei ole,” sõnab Rutt.
Lõige on kõigil, nii rahvuslikel kui teisest kangast spiraalkleitidel ja -seelikutel, ühesugune. Lisandeid värviküllased triibutualetid ei vaja, teistel spiraaltehnikas kleitidel mängitakse kanga faktuuri, detailides õlapaelte ning pitside ja lipsukestega.