Fotograafi esimene loodushetk jäi tabamata

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

“Metsasosinaid” peab autor kiiksuga metsaraamatuks. Peale puude leiab sealt ka värve ja tekstuure, virmalisi, öökulle, rähne ja lumiseid metsi.

FOTO: Erakogu

Pärnu Postimehe kaasautorile Karl Ander Adamile on töö ühtaegu hobi ja teraapia. Adami vahendusel on lehelugejad juba paar aastat saanud osa lindude salamaailmast. Ta fotosid on avaldatud kõigis Eesti väljaannetes, aga ka USA ajakirjades. Nimekaim neist National Geographic.

Vahel võtab Adami metsa paar ämbrit kaasa ja lahkub metsast nii piltide kui marjadega. Missugune töö võiks olla veel mõnusam? Tegelikult peab looduspiltnikul jaguma hulganisti kannatust. Mõnikord tuleb õiget kaadrit jahtida nädalaid.

Kõige hullema kogemusena meenutab Adami 2010. või 2011. aastal pasknääri pildistamist. Ühe pildi saamine vältas kolm nädalat. Väljas oli hilissügis ja taevast kallas nii vihma, lörtsi kui lund. Samuti võitles Adami külakoeraga. Nimelt oli fotograaf oma kaamera lehehunniku alla pannud. “Järsku vaatan varje alt, et neli jalga on tekkinud kaamera juurde. Järsku oli ainult kolm jalga,” mäletab mees hetke, kui mõistis, et koer üritas ta kaamera peale häda teha.

Tagasi üles