Helmand – Afganistani veriseim provints

Foto: PP

Vaatamata sellele, et lõpututest sõdadest kurnatud Afganistani maapõu on varadest punnis, vaevleb enamik selles Aasia sisemaal paiknevas riigis elavast umbkaudu 30 miljonist inimesest vaesuses.

Lihtsale talumehele jäävad nafta ja vääriskivid kättesaamatusse sügavusse. Nende jaoks on suurim sissetulekuallikas oopiumi tarvis mooni kasvatamine. Eriti just riigi edelaosas, Eestit oma pindalalt enam kui 10 000 ruutkilomeetriga edestavas Helmandi provintsis, mis on maailma suurim oopiumitootmise piirkond ja kust pärineb 42 protsenti kogu planeedil ringlevast oopiumist.

Selles 1996. aastal riigis võimu haaranud radikaalse islamiliikumise Taliban kantsina tuntud, peamiselt trööstitu kõrbemaastikuga kaetud provintsis ei niisuta kõrbe kivist pinda mitte ainul riigi pikim, Helmandi jõgi ja kanalid, vaid paraku ka veri.

2001. aasta oktoobris Talibani rešiimi vastu alanud sõjas elu jätnud 2424 liitlasvägede sõdurist 704 on langenud just Helmandis. Seda on kaks korda enam kui naaberprovintsis Kandaharis, mis on sõjategevuses hukkunud sõdurite arvu poolest teisel kohal.

Eesti kaitsevägi osaleb Afganistanis rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF (International Security Assistance Force) koosseisus 2003. aasta märtsist, mil riigi pealinna Kabuli lähetati kaitseväe demineerimismeeskond.

2005. aastal liigutati Eesti üksused seoses NATO tegevuse laienemisega Põhja-Afganistani Mazar-e-Sharifi provintsi ning 2006. aastal Helmandi provintsi. 2009. aastast alates paikneb enamik Eesti sõduritest patrull-laagris Wahid ja seda ümbritsevates kontrollpunktides.

Meie jaoks kaheksa pikka aastat väldanud sõja jooksul on 43 Eesti kaitseväelast saanud kergemaid või raskemaid lahinghaavu. Kaheksa noort Eesti meest on aga maksnud Afganistani inimeste vabaduse eest oma eluga. Sealsamas, verega immutatud Helmandis.