Camp Bastioni tualetid on nagu almanahh, mille lehekülgedele ehk seintele on talletatud selles kuumas riigis võitlevate meeste mõtted ja tunded, mis teinekord üle keema kipuvad.
Suu puhtaks ehk peldikufolkloor
Valdav osa ängist, võidurõõmust ja väsimusest on võtnud nilbuste kuju ning jäägu need sinna, kus on nende koht – käimlaseinale. Ometi kannavad need määrdunud seinad ka mõtteteri, mis oma ilustamata ja tsenseerimata siiruses näitavad ehk kõige ilmekamalt seda, mida mundri selga tõmmanud mehed aeg-ajalt tunnevad. Järgnevalt mõned stiilinäited:
* Tere hommikust, Afganistan!
* Bastion – koht, kus lõbu ei lõpe iial.
* Kas keegi võiks mulle meelde tuletada, miks me siin oleme. Miks peavad meie sõbrad saama surma ja vigastada selle sitaaugu pärast siin?
* RAF Reg (Kuningliku õhuväe rügement, maapealne toetusüksus – A. P.) peaks tulema lahingule lähemale, mitte tulistama rakette kilomeetrite kauguselt.
Vastus: Tänamatu siga. Nad teevad oma parima, et sina jõuaksid elusana koju tagasi. Mõtle sellele, enne kui neid maha tegema hakkad.
* Ma tunnen end palju kindlamalt teades, et RAF Reg oma eriväelase barettides ja mäekõrguse egoga on siin laagrisse löönud. Ja olgu Jumal tänatud, et nad on leidnud kellegi, kes valvab mu telki, samal ajal kui mina olen “põllul” ja võitlen vaenlasega. Tänud teile, te kuradi ruumi ja õhu raiskajad.
* Irish Guards läks sajakilomeetrisele jalgsipatrullile. Olime teel 30 tundi. Selle aja jooksul sattusime 11 korda vaenlasega tulevahetusse ja kaotasime langenutena kolm meest. RAF Reg leidis, et on küllalt vapper tegu julgestada meie tagasitee viimast pooltteist kilomeetrit …
* Ma ei saa aru, miks te tülitsete? Ometi võitlete ju ühel poolel, selle nimel, et muuta see pasahunnik kõigile turvalisemaks kohaks.
* 12 päeva veel.
* Hüvasti, ISO kemmergud!
* Ma lähen koju!
* Puhaku rahus kutid, kes andsid elu oma maa eest. Neid pole enam meie hulgas, aga neid ei unustata iial.