Apteegiketi omanik muutus järsku vaeseks (18)

Martin Laine
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eduka apteegiketi asutaja ja pikaajaline juht Hiie Päit pole järsku enam Ülejõe apteegi omanik ja teenib ametlikult poja firmas miinimumpalka.
Eduka apteegiketi asutaja ja pikaajaline juht Hiie Päit pole järsku enam Ülejõe apteegi omanik ja teenib ametlikult poja firmas miinimumpalka. Foto: Mailiis Ollino

Eduka apteegiketi rajanud miljonärist ettevõtja kogu vara kadus justkui üleöö, kui pärast lahutust tuli eksabikaasale maksta 250 000 eurot.

2012. aastal lõppes pea 25 aastat kestnud abielu Pärnu kunagise abilinnapea Kalev Päidi ja apteegiketi (eks)omaniku Hiie Päidi vahel. Ühisvara jagamises jõuti lõplikule kokkuleppele alles neli aastat hiljem.

Kokkulepe oli lihtne: Hiie Päit jätab endale ligemale 1,2 miljonit eurot väärt osaluse Ülejõe Apteek ASis, kuid maksab abikaasale 250 000 eurot.

“Kusjuures kompromiss tuli tema poolt ja mina nõustusin. Mõtlesin, et parem varblane peos kui tuvi katusel,” selgitas Kalev Päit.

Kohtutäituri ees on kodanik vaeseim inimene Pärnus. Kalev Päit

Esimene 50 000eurone osamakse pidanuks mehe arvele laekuma möödunud aasta oktoobriks. Raha jäi tulemata.

Võlaga tegelema hakanud kohtutäiturgi jäi jänni, sest selgus, et aastaid väga korralikult teeninud Hiie Päidi pangakonto oli järsku tühi ja naine oli väidetavalt varatuks muutunud.

Näiteks on Hiie Päidi luksuslik südalinnakorter kirjutatud hoopis ettevõtte nimele, seega ei saa seda võla katteks ära võtta või arestida. “Kohtutäituri ees on kodanik vaeseim inimene Pärnus,” kommenteeris Kalev Päit.

Kohtutäitur arestis seega Hiie Päidi ainsa vara: osaluse Ülejõe Apteegis, kuid peagi selgus, et seegi oli tulutu ettevõtmine. Naine lõi uue firma, tegi selle omanikuks enda poja, Ülejõe Apteek müüs vara ja hooned (korterid, tervisemaja) poja ettevõttele edasi ja vaid kolme liigutusega kaotas arestitud miljonieurone osalus oma tegeliku väärtuse. Apteegikett jätkas uue äriühinguna tegevust, nagu poleks midagi muutunud.

Hiie Päit töötab poja ettevõttes edasi “esindajana”. Poeg maksab emale selle eest ametlikult miinimumpalka.

Tagatipuks esitas Hiie Päit eraisiku pankrotiavalduse.

Segast majandamist märkas aga pankrotihaldur Elin Vilippus. “On alust arvata, et võlgnik on võõrandanud vara ning vähendanud oma sissetulekut eesmärgiga vältida lepingust tulenevat kohustuste täitmist,” kirjutas ta aruandesse. “Ajutine haldur on tuvastanud võimaliku kuriteo tunnustega tegevuse.” Vilippus lubas pankroti väljakuulutamise korral politsei poole pöörduda.

Kuid võimude kätte asi ei jõudnud, sest Hiie Päit võttis pankrotiavalduse enne menetluse algust tagasi. See tähendab, et võla tagasinõudmisega tegeleb jälle täitur. Kel aga ei anna midagi teha, sest raha pole kuskilt võtta.

Kalev Päit saaks näiteks ise pankrotiavalduse sisse viia, kuid siis võib ta rahast lihtsalt ilma jääda: tõenäoliselt selguks menetluse käigus, et võlga pole võimalik maksta. Nii jääkski nõue rahuldamata. Ent Hiie Päit saaks jätkata pärast pankrotimenetluse lõppu “puhaste paberitega”.

“Tulemus oleks siin minimaalne,” selgitas Kalev Päidi advokaat Ljudmila Tamar. Vandeadvokaat lisas, et politseiuurimine pole samuti argument, sest see ei taga ilmtingimata nõude rahuldamist.

“Võib küll selguda, et tema (Hiie Päidi) tegudel on kuriteo tunnused, kuid see ei anna meile midagi. Me ei taha teda vangi panna, vaid Kalev Päit tahab oma vara kätte saada.” Pealegi lõpeks tõenäoliselt enne pankrotimenetlus kui uurimine.

Teine variant on alustada Kalev Päidi soovil tagasivõitmise menetlust. See tähendab lühidalt, et mõni ülalmainitud tehing on kohtu kaudu võimalik vaidlustada ja tagasi pöörata. Kuid seegi on väga aja- ja rahakulukas ettevõtmine just võlanõudjale. Eestis kasutatakse seda moodust harva.

“Täituritel ja halduritel on päris palju selliseid juhtumeid, kus edukas inimene pärast menetluse algatamist enam nii edukas polegi,” selgitas kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsler Kristi Hunt.

Selliste näidete põhjal tõdeski Hunt, et Eestis on suurem tähelepanu võlgniku kaitsel ja võlanõudjate huvid jäävad paljuski nende endi mureks.

Sama möönis võlausaldajate liidu esimees Marie Rosin. “Minu jaoks ei ole selles loos midagi üllatuslikku. Liigagi tihti kasutakse selliseid mustreid,” nentis Rosin. “See juhtum on võlanõudjale paras pähkel ja arvestama peab pikkade kohtuprotsessidega, mis ei pruugi olla tulemuslikud.”

Hoolimata mitmest saadetud e-kirjast ja tehtud telefonikõnest ei soostunud Hiie Päit Pärnu Postimehele selgitusi andma. Küsimusele, kas tema ärilised otsused on seotud eksabikaasa nõudega tema vastu, vastas naine eitavalt.

Kuidas miljoniäri teise firma alla üle viidi

Kohtutäitur arestis võlgniku osaluse apteegiettevõttes, kuid vaid mõne liigutusega oli võimalik see osalus sisuliselt väärtusetuks teha ja luua asemele uus äriühing.

  • Ülejõe Apteek AS oli Pärnumaa apteegikett, mille asutaja, juhataja ja osanik Hiie Päit. Aktsiaseltsil oli veel 2015. aastal 700 000 eurot jaotamata kasumit ja firma teenis igal aastal miljoneid eurosid müügitulu. Ettevõtte kogu kinnisvara (korterid, apteegihoone) kuulus tütarettevõttele Recro Varad OÜ.
  • 2015. aastal tekkis äriregistrisse Lartim OÜ, mille asutas Hiie Päit. Juhatusse asusid Päit, tema poeg ja proviisor.
  • 2016. aastal müüs Päit enda osaluse Lartimis ülejäänud juhatuse liikmetele.
  • 2016. aastal müüs Ülejõe Apteek Lartimile Recro Varad. Nii sai hoopis Lartim tütarfirma kaudu kogu kinnisvara omanikuks.
  • 2016. aasta sügisel muutus Ülejõe Apteek Päit Kaubandus ASiks ja see firma seisab tegevuseta siiani. Pole teada, mis sai firmale kuulunud muust varast ja jaotamata kasumist. Samuti on teadmata, kui palju ettevõte tütarfirma müügist teenis, sest 2016. aasta majandusaasta aruanne on esitamata.
  • Apteegiäri ajab nüüd edasi Lartim.

Andmed: Pärnu Postimees

Kommentaarid (18)
Copy
Tagasi üles