Maimu Pajusaar 90: Näitlejad magasid kõvadel toolidel ja kütsid ise rahvamaju

Anu Jürisson
, kultuuritoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Nii nagu Tedre Lii on Sass, hüüab Endla rahvas Maimu Pajusaart Ljusjaks. Kellelgi ei tule enam pähegi küsida, miks. Ljusja Smirnova oli Pajusaare esimesi rolle Pärnu teatris lavastuses “Noorte terviseks” (1951). Sestajast ongi talle see nimi külge jäänud.

Pärnu teatri õppestuudiosse läks Pajusaar aga juba koolilapsena 1945. aastal. Napilt ei jõudnud ta vanas uhkes valges teatrimajas, mille taganenud Saksa väed aasta varem põlema panid, näitlejana üles astuda.

“Nii kui Vene valitsus tuli, pandi kohe ajalehte, et Pärnu teater vajab noori õpperühma. Ja ma kohe läksingi,” meenutab Pajusaar oma tragidust näitlejaks saada. “See on küll imeline: pisike tüdruk, nagu ma olin, ja kaluri tütar. Mind kutsuti väikeseks Maimuks.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles