Kuidas Pärnumaal seksuaalpedagoogikat juurutati

Olaf Esna
, bibliofiil
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellest Kogerman-Männik-Mahlsteini loodusõpetuse õpikust ühtluskoolile on sigimine üldse välja jäetud.
Sellest Kogerman-Männik-Mahlsteini loodusõpetuse õpikust ühtluskoolile on sigimine üldse välja jäetud. Foto: Olaf Esna erakogu

Enamikku (heteroseksuaale) külmaks jättev kooseluseaduse rakendamise ja tühistamise ümber käiv mudamaadlus riigikogus tuletas meelde, et minevikuski on ühtteist muigama panevat tehtud. Näiteks juurutati möödunud sajandi kahekümnendatel koolides seksuaalpedagoogikat.

Noore vabariigi koolinõunikud käisid ridamisi välismaal koolidega tutvumas ja kooliuuendusteks ideid otsimas. Inspiratsiooni ammutati nii Berliinist kui Viinist, kus oli ametlikult kehtestatud töökool. Kõige selle tagajärjel tekkis meie õpetajate seas arvamine, nagu oleksime Euroopast kaugele maha jäänud. Töökool, ühtluskool, näitlik õppeviis, manuaalne tegevus ja muud märksõnad täitsid kongresse ning õpetajate päevi.

Saksamaa kaudu tuli Eestisse seksuaalpedagoogika, mis seisis 1919. aasta õppekavades kuuenda klassi loodusõpetuses. Puudus aga lähem seletus, mida selle sõna all mõista ja kuidas ainet algkoolis anda. Küsimusele pidid vastuse leidma õpikute koostajad ja pedagoogid, kusjuures iga õpetaja võis sellest omamoodi aru saada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles