Euroopa vabatahtlikud: Eesti lapsed on väga viisakad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vabatahtlikud on kamba peale päris palju eestikeelseid sõnu selgeks saanud. Vasakult Oktay Cicek, Nieves Cardenaz Gonzalez, Alberto Romera Garcia ja Corentin Bideau.
Vabatahtlikud on kamba peale päris palju eestikeelseid sõnu selgeks saanud. Vasakult Oktay Cicek, Nieves Cardenaz Gonzalez, Alberto Romera Garcia ja Corentin Bideau. Foto: Mailiis Ollino

Võõrast kultuurist tulnule tunduvad Eesti kombed vahel ehmatavana. Kui 26aastane hispaanlane Alberto Romera Garcia esimesel päeval Eestis kohalikke põsemusiga tervitada tahtis, hüppasid nood hirmunult eemale. Noruspäi oli Garcia läinud oma juhendaja juurde ja kurtnud, et eestlased vist vihkavad teda. Prantslastelgi on komme tervituseks suudelda. Nii pidi 20aastane Corentin Bideau kiiresti ümber harjuma. “Iga kord mõnd tüdrukut nähes pean endale meelde tuletama, et ära suudle, see pole siin tavaks,” avaldab ta läbielatu põhjal.

Nüüdseks teavad mõlemad noormehed, et suudluseks pole mõtet eestlaste poole kummarduda, käed tuleb hoopis kallistuseks laiali ajada.

Pärnumaal tegutseb sel õppeaastal viis Euroopa vabatahtliku teenistuse vabatahtlikku Hispaaniast, Prantsusmaalt, Türgist ja Ungarist.

Tagasi üles