Aprilli lõpus Norra lehtedes Verdens Gang ja Aftenposten ilmunud teisejärguline uudislugu, et Põhjamaade politseinike assotsiatsioon kutsub üles kehtestama Schengeni tsoonis Balti riikide suhtes taas passikontrolli, kasvas eile Eesti ajakirjanduses keskseks ja enim tsiteeritud uudiseks.
Juhtkiri: Piirideta priius tekitab probleeme
Nimelt ütles Põhjamaade politseinike assotsiatsiooni juht Arne Johannessen Aftenpostenile, et 80 protsenti Põhjala organiseeritud kuritegudest sooritavad Balti riikidest pärit inimesed. Protsendinumber pärineb EuroCOPi 1. märtsi kohtumisel esitatud raportist.
Põhjamaade politseinike assotsiatsioon saatis murekirja nii Norra justiitsministrile Knut Storbergetile kui Soome, Rootsi, Taani ja Islandi ministrile.
Eesti politsei reageeris samuti kiiresti ja kutsus kokku pressikonverentsi. Selgus, et vähemalt Norra statistikaamet ei kinnita nii suurt kriminaalide lainet Balti riikidest. 2009 sai Norras süüdistuse 82 809 isikut, neist 68 369 olid Norra päritolu.
Eestist oli vaid 149 süüdimõistetut ehk isegi vähem, kui näiteks Soomest. Kuigi Leedu kurjamite osa on suurem kui Lätil ja Eestil, ei moodusta baltlased kuigivõrd suurt osa vahelejäänute üldarvust. Eestlaste väärtegudest kolmandiku hõlmasid liiklusrikkumised.
Ehkki Põhjamaade politseinike ametiühing pani Balti riike süüdistades korralikult puusse, võib nende mure Schengeni ruumis vabalt liikuvate pahade inimeste pärast olla põhjendatud. Tõenäoliselt annavad Põhjamaad Lätile ja Leedule viisakalt mõista, et politseid tuleb senisest paremini rahastada.
Poliitiline signaal on see, et Euroopa viisavaba ruum ei saa laieneda, kui riigid ei panusta vastavatesse õiguskaitsemeetmetesse.