/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2010/07/30/411024t1h0dbe.jpg)
Sattusin vist üleliia eufooriasse, mis puudutab Pärnus välikohvikut avada soovijate rohkust sel aastal. Välikohvikud ja terrassid teravdavad Pärnu kesklinnas niigi valusat WCde probleemi.
Kalev Vilgats: Täiega täis tehtud Pärnu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sügistalvisel ajal pole muret. Kohvikud, pubid, restoranid suudavad rahuldada oma klientide põietühjendamise ja kehakergendamise vajaduse. Ent suviti on vajadus WC järele hoopis suurem, seda aga linn välikohvikute avamise lube väljastades ei arvesta.
Üks ühiskondlik tualett bussijaamas ja teine Kesklinna silla juures ajavad muul ajal hädapärast asja ära, aga mitte suvel. Suvel tingib linna heakord karme lahendusi.
Kaupluseomanikel pole põhjust lubada võõrastel panustada oma veearvesse, kuid toitlustuskohtade pidajatel on jama küllaga. Proovitud on raha võtta või “kullakambri” ust võõraste eest lukku panna, aga miski ei aita. Kõige kummalisem ongi see, et tänavalt tulijad peavad täiesti loomulikuks tõmmata vett ja kasutada tualettpaberit ilma, et hiljem samas asutuses midagi tellitaks või raha pakutaks. Veel hullem on olukord siis, kui järjekordne bussitäis ristijalu turiste kohale jõuab: siis vonkleb rahutult kibelev järjekord veel kaua üksiku nuusniku südamekujulise avaga ukse taga.
Suurenenud vee- ja paberikulu kasseerib kõrtsipidaja muidugi sisse kundedelt, lüües neile suvel söögi ja joogiga hinnakirve selga.
Päris käest läheb olukord linnas õhtuti ühiskondlike kemmergute sulgemise järel. Õnneks jätsid punalendurid Pärnusse alles küllaldaselt vanalinna varjuliste kangialuste, ukseorvade, taga- ja siseõuedega, mis tseremoonitsemata täis tehakse. Pargidki hakkavad meenutama miinivälju.
Arvestades väljavaatega, et ilmataat kingib meile vihmavaese ja palava suve, võib hommikuti linnas avanevat pilti ette kujutada. Odöörid ja aroomid igal nurgal ning kangialuses, sest kesklinna ju ei pesta.
Kus oleks väljapääs? Iga välikohviku või terrassi loa taotleja peab selgitama, kuidas lahendab kemmerguprobleemi.
Teiseks võib linnavalitsus oma kulu ja kirjadega püstitada kesklinna teisaldatavad tualetid, mis pole odavad, ent sel juhul oleks kasutamine tasuline. Kolmandaks saab kohalik võim alati anda “kullakogumise” erakätesse. Ettevõtlik latrinen-general (mitte selline Austria-Ungari armee tohletanud kindral nagu ühes tuntud raamatus) vaevalt jääks hooaja lõpuks tühjade pihkudega, sest, teadagi, raha ju ei haise.
Nali naljaks, aga suvepealinna staatusega kaasnev igasuvine probleem vajab lõppude lõpuks lahendamist.