Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
parnu

Insult niidab isegi raudmehe

Raio Piiroja vahetas jalgpallurivormi kalamehesäärikute vastu ja on sellega rahul, uus töö on tema sõnutsi endisest mitu korda kergem. FOTO: Urmas Luik

Kirglik harrastussportlane ja raudmehekski tituleeritud Raio Piiroja osales 16. septembril järjekordsel rattamaratonil. Talle ei olnud võistluses midagi erilist, mees on varem põhjaliku ettevalmistuseta läbinud muu hulgas kolm triatloni. Seekord sai ta aga ehmatuse osaliseks.

Maratoni üheksandal kilomeetril tundis Piiroja ootamatult nõrkust ja peavalu. “Iga uus asi on hirmutav ja sellist valu ma enne tundnud ei olnud,” meenutab ta.

Aastaid jalgpallurina leiba teeninud Piirojale ei ole valu võõras: traumad olid tema jutu järgi ametijuhendisse kirjutatud. Operatsioone ja vigastusi on tal seljataga hulganisti. Sel korral osutus võistluse jätkamine valu tõttu siiski võimatuks.

Kaasvõistlejad hoolitsesid Piiroja eest kiirabi saabumiseni, seejärel viidi ta haiglasse, kus tuli veeta kolm päeva. Seal pandi kiirelt diagnoos: valu põhjustas peas lõhkenud imepisike veresoon. “Ega seda insuldiks nimetada saagi, pigem miniinsult,” selgitab atleet.

Arstid seostavad insulti eeskätt ebatervisliku eluviisi ja vanusega. Suitsetamine, alkoholi tarvitamine, suur kehakaal ja vähene füüsiline aktiivsus on suuremate riskifaktorite hulgas. Piiroja on noor mees, kelle kohta ükski neist ei käi.

Raio Piiroja

  • Sündinud 11. juulil 1979.
  • Rahvusmeeskonna ekskapten. Debüüt Eesti koondises 21. novembril 1998 sõprusmängus Armeenia vastu.
  • Koondisekarjäär: 113 mängu, kaheksa väravat.
  • Eesti parim jalgpallur 2002, 2006, 2007, 2008, 2009.
  • Norra karikavõitja 2006.
  • Eesti meister 2001, 2002.
  • 2016 Valgetähe V klassi teenetemärk.

Allikas: Eesti jalgpalli liit, Vikipeedia

“Eks see vist näita jah, et kõigiga võib juhtuda. Elan ju tervislikult. Sportlaskarjääri ajal jälgisin toitumistki väga hoolega. Töötan ehk natuke rohkem, kui peaks, aga kes seda ei teeks,” arvab Piiroja.

Leiva toob ekssportlane lauale kaluriametit pidades. Töö ei ole kerge, aga Piiroja ütleb, et siiski mitte selline, mis maha murraks. Tema sõnutsi oli jalgpalluriamet mitu korda raskem, praegu jagub puhkeaega rohkem.

Pärast hiljutist terviseriket võttis Piiroja nädalaks aja maha ja siis asus vaikselt uuesti tööle. Palju kauem pidi ta ootama, et taas treeningutega alustada: arstid keelasid need ära kogu kuuks. Nüüdseks on füüsilisele aktiivsusele taas roheline tuli antud.

“Olen mõne korra jooksmas käinud. Tagasihoidlikult alustan, pole 100 kilomeetritki jooksnud veel,” märgib Piiroja.

Piiroja ei taha sporti jätta: inimene, kes on harjunud palju tegema, ei saa ju järsult lõpetada, aju väsib niimoodi. Eluaegse sportlasena polegi muud võimalust: keha vajab trenni. Selleta ei saa ennast hästi tunda, midagi jääb närima. “Aga väsinuna ma kindlasti enam trenni ronima ei hakka, enne oli see tavaline,” lubab Piiroja.

Võistluskeeld pandi kaheks kuuks, kuid võistlema Piirojal nii kiiret ei olegi. Mõõtu võtmas käib ta iseenda, mitte konkurentidega. Kui number seljas, tuleb hasart ikkagi sisse, aga see ei ole enam põhiline. “Pigem naudin protsessi ja emotsioone,” lausus ta.

Kuu enne Tallinna rattamaratoni võistlemas käies ei osanud Piiroja arvatagi, et tulevikus ei saa ta endast kõike välja panna. FOTO: Aldo Luud/Õhtuleht/Scanpix

Järgmise triatloni kohta Piiroja veel ei tea, mõte võib tulla ootamatult nagu senisedki. Tavaliselt ta registreeribki ennast võistlema paar päeva enne tähtaega. Kuigi korra on ta Raudmehe võistlusel osalenud selleks treenimatagi, ei võtaks ta praegu enam sellist asja ette. “Vaatan, kuidas kevadpüügist taastun, ja siis otsustan,” jätab mees lahtiseks, millal taas võistlustulle läheb.

Piiroja räägib, et kuigi esialgne ehmatus oli suur, ei näe ta tagantjärele paanitsemisel mõtet. “Asjad juhtuvad ja ega teha olegi midagi. Mina olen ilmselt selle kõige parem näide, tõenäosus selliseks terviserikkeks oli väike,” arutab ta.

Eksjalgpallur ise võtabki asja rahulikult, aga suurimat hirmu tundsid tema jutu kohaselt hoopis pereliikmed. “Esialgu oli kõige hullem. Eks nad pabista ikka veel, aga suurem ehmatus on ka neil nüüdseks möödas,” lausub Piiroja.

“Mõnda asja võib-olla korrigeerin, aga mingeid kardinaalseid muutusi küll ette ei näe. Ega ma vati sisse peitu pugeda saa,” on mees tuleviku peale mõelnud.

Ühe tarkuse jätab ta edaspidiseks meelde: “Siiamaani ma arvasin küll, et võin pingutada, kuni pilt eest ära läheb. Nüüd tuli välja, et kuskil maal on minulgi piirid.”

Praegu, kui möödas on ligemale kaks kuud, on uuringute järgi Piiroja tervis korras ja enesetunne hea.

Insult

Insuldi peamised alavormid:

1) ajuveresoone sulgumine ehk isheemiline infarkt;

2) ajuveresoone lõhkemine ehk ajusisene hemorraagia, mille tagajärjel tekib verejooks.

Sagedased sümptomid on

  • kehapoole nõrkus ehk halvatus. Tihti tunneb inimene, et käsi või jalg ei kuula sõna või ei ole enda oma, suunurk vajub viltu;
  • kehapoole tuimus ehk tundlikkuse vähenemine. Tihtipeale tunneb inimene, et ühes kehapooltest on surinad või nahk tundub puudutades võõras;
  • kõnehäire: kõne võib olla pudistav, tekib raskusi sõnade väljaütlemisel või kõnest arusaamisel,
  • äkki tekkinud tasakaaluhäire;
  • väga tugev äkkpeavalu.

Riskifaktorid

  • Suitsetamine
  • Alkoholi liigtarbimine
  • Suur kehakaal
  • Vähene füüsiline aktiivsus
  • Kõrge vererõhk
  • Suhkurtõbi
  • Südame rütmihäired
  • Suur vere kolesteroolisisaldus

Allikas: Eesti insuldiliit

Tagasi üles
Back