Pärnu ööklubiäri võib valusalt kõrvetada (2)

Martin Laine
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PP

Ööklubide aina langevad käibe- ja kasuminumbrid panevad küsima: kas inimesed käivadki varasemast vähem pidudel? Või on konkurents karmimaks läinud? Klubiomanikud ise näevad süüdlasena kehvi suvesid ja üha kasvavaid kulusid.

Möödunud talve algul avati Pärnus suure hurraaga uus ööklubi Ringi tänaval. Ei kulunud aastatki, kui klubi sotsiaalmeedialeht oli kadunud ja haldaja ettevõte esitas kohtusse pankrotiavalduse: Pärnu karm turg meelelahutusasutusele ei halastanud.

Kuid kõrvetada saamiseks ei pea olema tingimata uustulnuk. Mirage on Pärnu vanim ööklubi, mis avati juba aastal 1994. Just läinud aasta andis ettevõttele aga valusa hoobi: kahjum kerkis 150 000 euroni. Aasta enne seda tiksus miinust samuti 67 000 euro jagu.

Suuremad ööklubid on langenud miinustesse viimase kahe–kolme aastaga. 2013. aastal näiteks teenis nii Mirage kui ööklubi Sugar sadu tuhandeid eurosid kasumit.

Oleme hakanud siia rohkem välismaa esinejaid tooma. Kusjuures nad küsivad mõnestki Eesti artistist vähem raha. Katrin Kartau

Kahjuks ei õnnestunud Pärnu Postimehel nelja päeva jooksul Mirage’i omanikke kommentaariks kätte saada.

Ööklubi Sugar jäi mullu mõnekümne tuhande euroga kahjumisse. Samal ajal oli ööklubi käive konkurentidega võrreldes ülekaalukalt suurim. Juhataja Liis Kangur tõdes, et hakkama saamiseks peab klubi end pidevalt värskendama ja aastavahetusel tuligi seepärast sisustusse investeerida.

“Saame järgmine aasta üheksa aastat vanaks ja tundsime, et aeg on muutusteks,” selgitas klubijuhataja. Uuenenud valguspargile kulus näiteks 25 000 eurot.

Miks on pea kõigi linna ööklubide majandusnäitajad kolm viimast aastat langenud? Kangur nentis, et ju on süüdi kehvad suved. “Kui ilma ei ole, kajastub see nii müügitulus kui kasuminumbrites,” osutas ta suveilma ja majandusnäitajate otsesele seosele. Seejuures näiteks Tallinnas ilm edukust nõnda palju ei mõjuta.

Kangur selgitas, et suveprogrammi paneb klubi paika umbes pool aastat ette. “Investeering on pikalt planeeritud. Seda, kas ilm on ilus ja Pärnu rahvast tulvil, kahjuks ennustada ei oska,” avaldas ta.

Kangur ei julgenud kindlalt väita, et inimesed käiksid vähem klubides. Küll tõdes ta, et klient on teadlikum tarbija kui kunagi varem: tullakse vaatama konkreetseid meelepäraseid esinejaid või huvitab kindel peosari.

2013. aastal avatud ööklubi Vaarikas tundub justkui eelmainitud klubide vastand: kui avamise järel tiksus kolm aastat kahjumit, siis mullu jõuti 20 000 euroga plussi.

Vaarika haldaja vahetus samuti läinud aastal. Klubi juht Viljar Lohu selgitas, et reklaamiäri ja klubi oli mõistlik uude äriühingusse kokku viia.

Lohu tunnistas, et ega ööklubiäri meelakkumine ole: talle näib, et külastajaid on aina raskem ligi meelitada. “Noored lähevad Eestist minema,” nimetas ta ühe põhjustest.

Lohu selgitas, et Vaarikas üritab keskenduda kogu aastat hõlmavale programmile, mistõttu kehva suveilmas tema kolli ei näe. “Teised paugutavad vahest suvel rohkem, me võtame rahulikumalt,” kostis ta.

Loobumismõtteid klubijuhil pole. “Leian, et asi töötab. Rahvas on meid omaks võtnud,” ütles Lohu.

Mitu aastakümmet eri äriühingute alluvuses tegutsenud ööklubi Sunset tegutseb vaid suvehooajal. Ööklubi juht Erlend Aav tõdes, et tema pole aastati väga suurt külastatavuse kõikumist täheldanud. Pigem on muutused numbrites tema hinnangul tingitud järjest suurenevatest kommunaal- ja kaubakuludest, samuti mõjub elu kallinemine klientide harjumustele.

Uuesti avatud Pärnu kuursaal võib oma algusega rahule jääda: öölokaal ja söögikoht suutis poolteise aastaga üle 30 000 euroga plussi jääda.

Juhataja Katrin Kartau tõdes, et debüütaastal õpiti kõvasti. “Saime aru, mis töötab, mis mitte,” lausus ta. Perenaise sõnutsi ei too kuursaali rahvast paratamatult vaiksem ja rahulikum džässmuusika.

Üldjuhul nõuavad artistid raha ette: kui inimesi ei tule, tuleb esineja kinni maksta enda taskust. Mida kallim artist, seda suurem risk. Kartau möönis, et riske on võetud omajagu.

Kuursaali juhataja usub, et selle aasta suveprogramm toimis eelmisest pareminigi. “Oleme hakanud siia rohkem välismaa esinejaid tooma. Kusjuures nad küsivad mõnestki Eesti artistist vähem raha,” nentis juhataja.

Pärnu väiksemad öölokaalid nagu kokteilibaar A.P.T.E.K. või karaokebaar CocoLoco on suutnud viimastel aastatel samuti veidi kasumit teenida ja esimesena mainitu müügitulu on iga aastaga hoopis kasvanud.

Öölokaal Kassa majandusnäitajaid pole võimalik veel vaadelda, sest asutus tegutses esimest aastat uue haldajafirmaga. “Peast ei oska öelda, kokkuvõtteid teeme aasta lõpus,” märkis Kassa äriühingu Rivermark OÜ juhataja Andres Org.

Kassa eristub ülejäänud ajaveetmisasutustest, kuna peokohas kehtib vanusepiirang ja uksest pääsevad sisse 25aastased ja vanemad külastajad. “Üldjuhul ei taha noored ja vanemad inimesed koos pidutseda,” muigas Org küsimuse peale, miks just selline vanusepiirang seatud on.

“Me oleme üsna väike koht, selles mõttes probleemi pole,” selgitas juhataja, kes ei näe, et piirangu tõttu oleks kliente väheks jäänud. Temagi tõdes, et suviti on nii tulud kui kulud kindlasti suuremad, mistap hea või kehv suvi mängib majandusnäitajate kujunemises mõistagi olulist rolli.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles