Kevade edenedes “Tarbija” külje numbril tulnud kõned annavad märku, et pahatihti satuvad naabrid tulistesse vaidlustesse selle üle, mis on lubatud grillimisel ja lõkketegemisel.
Et lõkketegemine ja grillimine tüli ei tõstaks
6. mai 2011, 08:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne-Eesti päästekeskuse tuleohutusbüroo juhataja Jaak Jaanso tõdes, et sageli ei arvesta inimesed tuld tehes naabritega. “Kui tuule suund on naabri maja poole, võiks tuletegemise sinnapaika jätta ja valida päeva, kui suits teisi ei häiriks,” soovitas ta.
Samuti kipuvad lõkketegijad oma võimeid üle hindama. “Ei arvestata tõsiasjaga, et tuli tekitab tuult: soojad põlemisgaasid tõusevad üles, altpoolt tekib värske õhu juurdevool. Selliselt võib tuli ootamatult levida väljapoole lõkkeaset ja sellele ei suudeta enam ise piiri panna,” selgitas Jaanso.
Eakad inimesed võiksid üldse loobuda mõttest üksi lõket teha, sest kui tuli väljub kontrolli alt, pole tegutsemisvõimekus enam see mis nooruses.
Ohtlik või ei?
Mida teha, kui naabrite lõke tundub ohtlik?
Jaanso kostis, et kui lõke hakkab ohustama inimese elu, vara ja keskkonda, on sisuliselt tegemist tulekahjuga, millest viivitamata tuleks teatada hädaabinumbril 112.
“Küsimus on just ohu tunnetamises,” rõhutas Jaanso. “Ei ole harvad juhtumid, kus naabritevahelised suhted ei ole head, häirekeskust teavitatakse ohtlikust lõkkest, päästjad saavad häirekeskuselt väljasõidukorralduse, kiirustavad kohale ja leiavad, et lõke on tehtud vastavalt tuleohutusnõuetele.”
Kui selgub, et lõke ei vasta ohutusnõuetele, karistatakse lõkke tegijat, samal ajal on tahtliku valeväljakutse tegijat samuti võimalik vastutusele võtta.
Tuletegemise ja grillimise ohutusnõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut (üks trahviühik on neli eurot), seega kuni 800 euroga.
“Hooletu lõkketegemine võib üsna kulukaks kujuneda,” märkis Jaanso. “Teeme aktiivset koostööd keskkonnainspektsiooniga. Kui kontrolli alt väljunud lõkke tagajärjel on tekkinud kahju loodusele, lisandub rahatrahvile keskkonnale tehtud kahju. Kui lõkketegemise käigus põletatakse naabrimehe maja maha, tuleb seegi kahju süüdlasel hüvitada.”
Maapinnal lõket tehes peab lõkkekoha piirama kivide või pinnasevalliga, lõket sobib teha näiteks metalltünnis. Alati tuleb arvestada tuule kiiruse (alla 5,4 meetri sekundis) ja suunaga (vältimaks sädemete kandumist põlevmaterjalidele) ning suitsu levimisega.
Rõdu pole grillimiskoht
Grillimine on Eestis muutunud suve lahutamatuks osaks. Kuid sedagi tööd tehes peab arvestama reeglitega, mis ütlevad, et grillimiskoht jäägu vähemalt kahe meetri kaugusele hoonest, metsast või põlevmaterjalide lahtisest hoiukohast.
Ometi on tihti korrusmajade rõdudel ja ridaelamute terrassidel grilliseadmeid märgata.
Jaanso selgitas, et grilliseadme all on seadusandja silmas pidanud tahkekütusel (grillsüsi, küttepuu) töötavat grilli. Elektrigrilli tuleohutuse seadusandluse mõistes grilliseadme alla ei liigitata ja selle kasutamist seadus rõdul ei keela.
Seega, sütega töötavat grilli ei tohi mingil juhul rõdul kasutada, küll aga elektrigrilli.
Gaasigrilli puhul tuleb kasutusjuhendist uurida, kus seda kasutada võib.
Hõõguvatel sütel töötava grilliseadme ohutu kaugus hoonest ja muust tuleohtlikust materjalist on kaks meetrit ja lahtise leegiga küttepuid põletava seadme puhul viis meetrit.
Lahtise leegi puhul ei peeta silmas lühiajalist lahtist leeki, mis tekib süte süütamisel põlevvedelikuga või rasva tilkumisel hõõguvatele sütele.
Kel soov teema endale pisiasjadeni selgeks teha, võib lahti teha Lääne-Eesti päästekeskuse kodulehe, kus rubriigis “Tähelepanu” kuvatakse lõkke, avaliku lõkke ja grillimise põhjalikud ohutusnõuded.
Kuni meetrilaiune lõke
* Tuleohuta ajal valige lõkkekoht vähemalt kaheksa meetri kaugusel hoonest või põlevmaterjalide lahtisest hoiukohast.
* Tuleohtlikul ajal valige lõkkekoht vähemalt kaheksa meetri kaugusel hoonest või põlevmaterjalide lahtisest hoiukohast ja vähemalt kümme meetrit metsast.
* Jälgige tule tegemisel tuule suunda, et sädemed ei langeks põlevmaterjalile.
* Ärge tehke süttiva materjali lähedal lõket, kui tuule kiirus on üle 5,4 meetri sekundis.
* Võtke lõkke ligi vähemalt üks kahekilone tulekustuti, anum kümne liitri veega või veega täidetud voolikusüsteem.
* Ärge jätke lõket järelevalveta, kuni tuli on täielikult kustunud.
Kuni kolme meetri laiune lõke
* Tuleohuta ajal valige lõkkekoht vähemalt 15 meetri kaugusel hoonest või põlevmaterjalide lahtisest hoiukohast.
* Tuleohtlikul ajal valige lõkkekoht vähemalt 15 meetri kaugusel hoonest või põlevmaterjalide lahtisest hoiukohast ja vähemalt 20 meetrit metsast.
* Ärge tehke süttiva materjali lähedal lõket, kui tuule kiirus on üle 5,4 meetri sekundis.
* Vajadusel kastke lõkkekohta ümbritsev süttimisohtlik kuiv maapind veega märjaks.
* Lõkke juurde võtke vähemalt kaks kahekilogrammist tulekustutit või üks kuuekilone kustuti, anum 20 liitri veega või veega täidetud voolikusüsteem.
* Ärge jätke lõket järelevalveta, kuni tuli on täiesti kustunud.
Allikas: Lääne-Eesti päästekeskus