77 000 eurot põletanud DigiTee kadus pildilt

Veel selle aasta veebruaris sai DigiTee projekt minister Urve Palolt positiivse hinnangu. Pildil Urve Palo, Andres Metsoja, Sivar Tõnisson, Teet Kurs. Foto: Digitee

Eilsest ei leia internetist enam maapiirkondade kiire interneti algatuse DigiTee veebilehte, täna on viimane tööpäev projektijuht Jaanus Metsnikul.

Augustis tööle asunud Metsnik nimetab DigiTee projekti õpetlikuks osaks oma karjääris. “See oli kuldaväärt kogemus, nägemaks, kuidas riigi tasemel asjad käivad,” kinnitas ta.

Metsnik toimetas DigiTee projektiga Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuses (PEAK), mille arvelt tiksusid projekti kulud. 2016. aastal 27 000, tänavu üle 50 000 euro. Kokku lüües täpselt 77 593,55 eurot.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) on summa osalise hüvitamise lootuses esitatud kulude aruanne ja arved. Tagasi loodetakse saada projekti arenduskulud, mis moodustavad üle 40 000 euro. Ettevõtlus- ja tehnoloogiaminister Urve Palo sõnavõttude järgi pole selliseks ootuseks alust. “Kulud ise on põhimõtteliselt 100 protsenti seotud kas projekti juhtimise või turundusega. Ehk brošüüride tegemise ja administratiivse toimetamisega,” avaldas Palo juba läinud esmaspäeval. Tema ütlust mööda peaksid omavalitsused teadma, et sellised ettevalmistuskulud ei ole riigiabikõlblikud.

Kahe aasta ja 77 000 euroga pandi maha 0 meetrit kaablit.

PEAK jäi eelmisel majandusaastal 47 000 euroga miinusesse, seda osalt just DigiTee tõttu. PEAKi juhataja Teet Kurs avaldas siiski lootust, et riik leiab võimaluse arenduskulusid katta.

Peale arenduse olid DigiTee suuremad kulutused projektijuhi tasu (üle 24 000 euro) ja personali otsing (ligikaudu 5700 eurot). Personalikulu jäi projekti äkklõpu pärast alla 1500 euro. Samas suurusjärgus summa kulus projekti rakendamiseks ja pisku – 650 eurot – riigilõivudeks.

Suur osa PEAKi kaudu DigiTeesse suunatud Pärnumaa omavalitsuste rahast läks ettevõttele Topest OÜ, mille omanik on Olav Harjo. 2015. aasta lõpus asutatud firmal on tänavu mais esitatud majandusaasta aruande järgi kasumit kogunenud üle 23 000 euro.

Harjo sõnutsi on DigiTee ja muudes maakondades tehtud analoogprojektid temalt viimasel paaril aastal võtnud kogu aja. Hoolimata sellest, et ühtegi meetrit kaablit tuhandete kulutatud eurode eest maha ei pandud, vaatab Harjo tehtule tagasi hea tundega. Teavitati, sooviavaldused koguti kokku, esmane majandusmudel sai valmis, tegevuskava tehti, võrgu planeerimine käis ja ehituseks oleks läinud tuleval aastal. “Tehtud töö on Eesti riigile väga kasulik,” ütles Harjo.

Harjo kaasas Pärnumaa algatusse riigikogulane Andres Metsoja. “Kuna Olav Harjo oli üks paljudest, kes riigikogus seda teemat eri koosolekutel nõustanud, palusin teda kaasa mõtlema. Ideed arutati Pärnumaa omavalitsuste liidu augustiseminaril (2016) ja tutvustati kõigile kohalikele omavalitsustele. See sai heakskiidu ja otsustati edasi minna,” kirjeldas Metsoja mullu detsembris Pärnu Postimehele DigiTee sünnilugu.

DigiTee viimasel päeval tunnistas aga riigikogulane, et juba siis süüdistati teda Harjole teenistuse otsimises. “Mind süüdistati kohe lobitöö tegemises selleks, et Olav Harjo saaks tööd,” väitis ta. See ei olnud Metsoja sõnutsi siiski eesmärk. “Me olime olukorras, kus lairiba polnud prioriteet, MKMist öeldi ette, et huvi selle vastu pole. Pidime tõestama, et on.” Kuna praeguseks on eraettevõtted avaldanud huvi lairibavõrku ise arendada, hindab Metsoja kogu algatust ikkagi positiivselt. Valesti läks ainult lõpp.

Metsojale oli maakondlikud initsiatiivid surmanud uudis eraettevõtete huvist teada juba enne valimisi, ometi otsustati selle avaldamisega oodata, kuni inimesed valimiskastide juures käinud. Plaan oli anda pöördest teada koosolekul, kus ministergi kohal. Selline kokkusaamine toimuski eelmisel esmaspäeval, kuid saladus oli selleks ajaks juba avalikuks tulnud.

“See on kehvasti välja kukkunud, eelkõige kommunikatsiooni poolest, sest praegu jääme lolliks meie. Aga paraku on poliitika suurem kui maakondlik lähenemine,” nentis Metsoja.

Harjo hinnangul on kogu lairiba teema samuti liialt poliitiliseks läinud ja seetõttu teeb ta selle valdkonnaga lõpparve.