Lasteaiaõpetajate tähelepanekud kiusamisest

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vestlusring Tammsaare lasteaias.
Vestlusring Tammsaare lasteaias. Foto: Erakogu

Kiusamist ennetavat programmi alustati kümmekond aastat tagasi Taani lasteaedades. Eestisse jõudis programm mõni aasta hiljem.

Pärnu Tammsaare lasteaia Pöialpoiste rühma õpetajad läbisid koolituse "Kiusamisest vaba lasteaed" 2013. aasta jaanuaris. Kiusamine oli suur ja aktuaalne probleem, kuna meile saabusid lapsed kahest rühmast. Sõimest aeda tulles tekkisid 3–4aastastel lastel lahkhelid liidripositsiooni pärast. Seepärast pidasime väga tähtsaks juba vara selgitada lastele väärtushinnanguid ja arendada analüüsioskust erisugustes situatsioonides. Eesmärk oli jõuda põhjusteni.

Projektiga "Kiusamisest vabaks!" saime alustada alles siis, kui meie rühma lapsed olid 5–6aastased. See on väga eriline ettevõtmine, mis nüüdseks on jõudnud koolidessegi.

Oleme paljudelt õpetajatelt kuulnud, et nemad sellesse kiusamisprojekti ei usu ega soovigi seda rakendada. Tuleb tõdeda, et see on aastatepikkune järjepidev töö lastega. Meie oma rühmas oleme seda teinud juba viis aastat järjest, iga nädal vähemalt üks karude koosolek, vajaduse korral kaks. Oleme jõudnud järeldusele, et lapsed teavad täpselt, mis on halb ja hea, kuid kahjuks ei oska alati oma tundeid väljendada.

Kogetu põhjal võime öelda, et alles kolmandal-neljandal karude koosoleku aastal hakkavad mudilased avaldama oma tundeid ja mõtteid. Kuigi peab tõdema, et teoorias saadakse eri emotsioonid rutem selgeks kui praktikas.

Praeguseks oleme oma rühmas jõudnud sinnamaale, et saame projektile anda lastegi tagasisidet.

Arutati armastuse ja armukadeduse teema üle. Õpetaja esitatud vanasõna "Armastusel on sada silma" selgitas kuueaastane poiss: "See võiks tähendada seda, et ühel inimesel jätkub armastust hästi paljudele ja kõikidele pereliikmetele. See tähendabki, et armastusel jätkub silmi kõigile."

Lapsed püüdsid seletada armukadedustki. Ühel lapsel oligi suur mure, et temal on "kolm armukadedust": esiteks on ta armukade venna peale, kes on kogu aeg arvutis ega mängi temaga, teiseks tegutseb emagi kogu aeg telefonis ega kuula teda, kolmandaks mängib isa Playstationil ega tegele lapsega. Nii ei jäävat mudilasel midagi muud üle kui toimetada ka ise tahvlis.

Siit hakkas lumepall veerema ja enamikku lapsi vaevas samasugune mure, et vanemad istuvad telefonis, arvutis, koristavad või mängivad lemmikloomadega. Arutlesime läbi kõik situatsioonid ja mõistsime, et lapsed on armukadedad nutiseadmete peale, kuna vanematel ei jätku lastele aega. Püüdsime koos leida probleemile lahenduse ja jõudsime otsusele, et lapsed räägivad alati oma muredest vanematele või isikule, kes suudab nad ära kuulata. Kindlasti soovisid lapsed pidada kuulajaga.

Siit saab järeldada, et väikelapsed oskavad analüüsida olukordi, väljendeid, situatsioone. Mõnikord lähevad laste tõeterad väga hinge ja panevad pärast koosolekut ennastki mõtlema.

Meie rühma väärtused on austus, sallivus, julgus, hoolivus.

Isadepäeval ankeete täites ja küsimusele " Mis teeb su isa õnnelikuks?" vastas laps siiralt: "Kui ma teda austan."

Juba kaheaastaselt võiks alustada ja lapsele kätte anda väikese karu, mis teda lohutaks, ja sealjuures rääkida, et kui ta nukrutseb, aitab mõmmik tuju tõsta.

Tähtis roll on õpetaja ja lapsevanemate koostööl, et räägitaks laste muredest ja leitaks parimad lahendused lapse aitamiseks. Oleme kasutanud videomaterjali, andmaks vanematele tagasisidet. Samuti väljendavad lapsed joonistuste abil oma emotsioone, muresid ja analüüsivad neid. Üks mudilastest joonistas häbipleki ja seletas, kuidas see tekkis: ta tundis end halvasti, kuna ta köhis kogu aeg ja kartis, et teeb sõbrad haigeks. Üldjuhul lapsed niisama ei julge ega taha rääkida, aga joonistuste kaudu oskavad ja suudavad oma häbitunnet väljendada.

Oleme korraldanud karude koosoleku lastevanematele põhimõttel, et vanem on laps ja peab talle antud situatsioone lahendama. Seda läks vaja selleks, et nad mõistaksid, mida karude koosoleku all silmas peetakse.

Pöialpoiste rühma õpetajad on väga tänulikud, et oma tööd kavandades saame kasutada kiusamist ennetava projektiga kaasnevaid võimalusi analüüsida situatsioone ja tundemaailma. Tunneme, et oleme tänu lastele emotsionaalselt arenenumad: oskame märgata, toetada, innustada. Oleme õppinud enda sisse vaatama ja paremaks muutunud.

Meie eesmärk on lasta lastel kasvada emotsionaalselt tublideks, suunates neid, julgustades rääkima ja aidates lahendusi leida.

Oleksime õnnelikud, kui lapsed kooli minnes suudavad jälgida, et ei lähe kiusamisvooluga kaasa, vaid ütleksid kiusajatele: "Stopp!". Soovime, et meile usaldatud lapsed julgeksid üksteise eest seista, aidata ja lohutada.

Loodame, et koolid võtavad projekti omaks ja lapsed jätkavad lasteaias õpitut ja kogetut.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles