Pärnu- ja Viljandimaa koolid asusid koostööd tegema

Pärnumaa koolijuhtide ühenduse esimees Peep Eenraid ja Viljandimaa koolijuhtide ühenduse esimees Evald Sepp tulid välja koostööprojektiga, mille eesmärk oli Viljandi- ja Pärnumaa õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalset arengut edendada. Koostöövõrgustiku kaudu sooviti juurutada uuenev õpikäsitus õppeprotsessi ja toetada omavahelist koostööd.

Projekti rahastas SA Innove meetme "Koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks" kaudu.

Projekti käigus sooviti luua naabermaakondade koolide vahel koostöövõrgustik, mis aitaks siduda parimaid praktikaid ja annaks võimaluse teha senisest tihedamat koostööd uueneva õpikäsituse rakendamisel. Koolijuhtide, õpetajate ja koolide arusaamad uuenevast õpikäsitusest erinevad. Kasutusele on võetud palju põnevaid lahendusi. Kooli meeskondade toimivate praktikatega tutvumine võimaldaks saada kogemusi, kuidas koolid on lahendanud nüüdisaegsed katsumusrohked olukorrad.

Projekt toimus 19. oktoobrist 16. novembrini ja sisaldas kaht koolituspäeva/konverentsi ja üht tutvumisnädalat.

19. oktoobril kogunesid projektis osalevad koolid Vändra gümnaasiumis, kus koolitaja Harald Lepiski eestvedamisel pandi paika eesmärgid. Ühtlasi sai iga Pärnumaa kool omale loosi tahtel Viljandimaalt sõpruskooli, kellega lähemalt tutvuda.

Projektis osales kaheksa kooli Pärnumaalt: Vändra, Kilingi-Nõmme ja Sindi gümnaasium, Paikuse, Surju ja Pärnu-Jaagupi põhikool, Audru kool ja Häädemeeste keskkool. Viljandimaalt osalesid Heimtali ja Olustvere põhikool, Viljandi Paalalinna kool, Abja ja Suure-Jaani gümnaasium, Viljandi spordikool, Suure-Jaani ja Jaagu kool.

Tutvumisnädalal, 6.–10. novembrini külastati koole, õpiti üksteiselt, tutvuti kooli korralduse ja uudsete lahendustega. Õpetajad vaatlesid üksteise tunde ja andsid külalistunde. Päeva lõpus arutleti ja tehti kokkuvõtteid.

16. novembril Suure-Jaani gümnaasiumis konverentsil andis iga kool ülevaate oma külaskäigust teise kooli. Tutvustati moodsaid lahendusi ja meetodeid, mida oma koolis rakendada. Alguse said koostööprojektidki. Esile toodi häid ideid, mida oma koolis ellu viia soovitakse. Kõlama jäid näiteks välismaised projektid, töö hariduslike erivajadustega lastega, teistmoodi tunnikorraldus või koostöö huvigruppidega.

Peale selle, et projektis õppisid õpetajad teineteiselt, said koolijuhidki ideid, kuidas oma koolis tööd paremini korraldada. Pedagoogid tunnistasid, et projekti käigus oldi sunnitud vaatama endasse, analüüsima oma meetodeid ja nii mõnigi leidis, et asju saaks teisiti või veel paremini teha.

Palju on häid ja uuenduslikke lahendusi, mis on võetud kasutusele eri moel. Õhku visati veel mõte kogu kooli õpetajate vahetusest teise kooliga.

Õnnestunud projekt andis võimaluse õppida uusi praktikaid, analüüsida oma tööd ja luua sõprussidemed koolide vahel.

Tagasi üles