Mõne aasta taguse laulu- ja tantsupeo meeleolukas rongkäigus jalutas ühe ja teise omavalitsuse esinduse ees vastava valla või linna maskott. Orava valla laulupeoliste ees kõndis suur orav ja vändralaste liikumist juhtis karu. Pärnu rahva eesotsas kõndis Mart Viisitamm.
Kunagise linnapea täht on nüüdseks mõnevõrra kustunud ja uudistesse-huumorisaadetesse on ta sattunud harva, kuid huvi tema fenomeni vastu pole kuhugi kadunud. Sellest annab tunnistust uudiste hulk, milles kajastati Keskerakonna Pärnu piirkonna seekordset aastakonverentsi. Viisitamm esitas seal kümme ettepanekut, kuidas erakonna mainet parandada. Riigikogu liige Kadri Simson nimetas Viisitamme väljaütlemisi Keskerakonna-vaenulikeks. Kui oli aeg piirkonnale järgmine esimees valida, jäi kunagise linnapea häältesaak Simsoni omale tublisti alla. Aastakonverentsil valiti piirkonnale uus juhatuski ja tasub tähele panna, et sellesse ei mahtunud ainuski Pärnu linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni liige.
Kes mõõga on tõstnud, peab mõõga läbi langema. Kui võimu kindlustada ülemeelitamiste ja intriigidega, on loogiline, et neid võtteid paremini valdav vastaspool samal moel ohjad enda kätte haarab. Simson on Viisitammega võrreldes päris poliitik, kes oma tööd hästi tunneb, meeldigu tema seisukohad või ei.
Kohaliku poliitika mõistes on Mart Viisitamm oma tuliste poolehoidjatega ammu tähtsuse minetanud ja nüüd tabas sama saatus teda koduerakonnaski. Üritus hilinenult tublit siseopositsionääri ja printsipiaalset mõtlejat mängida oli paremal juhul hale. Millal Keskerakonna ja Viisitamme teed lahknevad, on vaid aja küsimus, erakond sellest ainult võidab.