Narva kosk kohiseb rangelt valvatud uudistajatele

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Mai alguses võis taas imetleda Narva koske, sest Venemaa poolel oli tammi 11 lüüsist kaks võimsale veele avatud.

FOTO: Urmas Luik

Kui Bremenist pärit kaupmees parun Ludwig Knoop ostis Kreenholmi saare, ei näinud ta halvimaski unenäos ette, et 143 aastat hiljem läheb sinna rajatud tekstiilihiid pankrotti ning rootslased plaanivad linnakusse äri-, majutus- ja lõbustusasutusi.

Kreenholmi manufaktuuri tellimusel algas 1881. aastal Aleksander II mälestuskiriku ehitamine, kuhu mahtus 5000 inimest.

FOTO: Urmas Luik

Eesti suuruselt kolmandas linnas, 85 ruutkilomeetril paikneval ligi 62 000 elanikuga Narvas kohtuvad ajalugu ja tänapäev kaubanduskeskuse Fama ees.

FOTO: Urmas Luik

Geoloog Tõnis Saadre Kreenholmi saarele viiva turvarajatise ees, läbi mille pääseb teist kevadet Narva koske imetlema.

FOTO: Urmas Luik

Vabrikus 1872. aastal koolerapuhangust alanud tööliste mässu tõlgendati sada aastat hiljem Lenini-nimelises Kreenholmi manufaktuuris kui streiki ja avati mälestusmärk.

FOTO: Urmas Luik

Kreenholmi tekstiilitööstuse tühjades hoonetes on aeg tarretunud nagu katastroofifilmis, pildil 30. aprillil 1857 nurgakivi saanud esimene tootmishoone, vana ketrusvabrik.

FOTO: Urmas Luik

Lehekuus Anno Domini 2011 on 700 meetri pikkusel ja 250 meetri laiusel, Narva jõge lääne- ja idaharusse poolitaval Kreenholmi saarel tunne nagu Andrei Tarkovski kultusfilmi “Stalker” tühermaal. Aeg on seisma jäänud tsaariajal punakatest tellistest ehitatud inglise stiilis vabrikuseinte vahel ja ümber, jõeni laskuvatel terrassidel, sillal, mis viib rootsi keelest maakeelde ümberöelduna Varesesaareni.

Aga just siit, nõukogude ajal kõrgeima tunnustuse, Vladimir Iljitš Lenini nime pälvinud Kreenholmi manufaktuurini maismaalt ulatuvalt sillalt ja lagunenud betoonõuelt avaneb vaade looduskaitsealusele Narva kanjonile ja kosele, mis müriseb nagu omaaegne ketrusvabrikki.

Teist kevadet

Teist kevadet lubatakse ekskursioone Narva muuseumi giidi saatel teisele poole manufaktuuri väravat.

Eestimaa ilu ja huviväärsusi tutvustava Looduse Omnibussi pakkumist vaadata oma silmaga Euroopa üht võimsaimat koske on Pärnust kasutamas kaks reisibussitäit igas eas rahvast.

Retkejuht ja kodumaa jugadest raamatu koostanud Tõnis Saadre kinnitab, et isegi temal kui geoloogil oli vaja varem kasutada väga häid tutvusi saarele pääsemiseks. Võõrastel lihtsalt ei saanud olla asja Eesti töölisliikumise hälli, mida viimati kiigutanud Kreenholmi Valduse ASi Rootsi omaniku Boras Wäfveri taotluse alusel kuulutas Viru maakohus läinud aasta lõpus maksejõuetuks. Tööta jäi 10 000 inimest.

Meid saatev Narva muuseumi giid kõneleb, et vabrikuhooned on seadmetest tühjaks viidud, osa mujale, osa vanarauaks.

Siin-seal vedeleb tarbetuks muutunud esemeid, üks ratastel käru nende hulgas meenutab punalipulise ettevõtte kroonikafilmidest nähtud kaadreid särasilmsetest kangrutest ja kärudest, millega niidi- või kangarulle lükati. Voodipesu, froteekäterätikud, külgkardinad, hommikumantlid … Nõutud toodang, mis teenis peaauhinna raudse eesriide tagant isegi Pariisi maailmanäitusel.

Gerassimovi-nimeline kultuurimaja seisab kasutult nagu ka omaaegne haigla ja tööliste kasarmud, laudadega on kinni löödud arhitektuurimälestiseks arvatud direktori maja aknad, ümber 1872. aasta töölismässu sajandaks aastapäevaks püstitatud pronkssulptuuridega mälestusmärgi lõõtsub tuul.

Poolitatud jõgi

Kuue ja poole meetri kõrgune ja 120 meetri laiune Narva kosk oli enne Teist maailmasõda Euroopas esikohal, nüüd on tema asemel selleks Reini kosk Saksamaal, sest nõukogude aeg kahandas looduse meistriteose väärtust. Aga rekorditeraamatusse jääb aasta 1926, mil Narva kose veehulgaks mõõdeti ligi 2000 kuupmeetrit sekundis.

Kodumaal on meil Tõnis Saadre sõnul ligi 30 koske, nende hulgas suurimad Valaste, Keila ja Jägala juga. Narva jõel jääb läänepoolne ehk Kreenholmi astang Eestisse ja idapoolse ehk Joala astangu keskelt kulgeb riigipiir. Seepärast ongi lihtsureliku ligipääs veteelamusele tõkestatud.

Narva jõgi suleti 1954. aastal Kreenholmi saarlinnakust pool kilomeetrit ülevalpool 200 meetri laiuse ja 9,5 meetri kõrguse tammiga, vesi suunati Venemaa-poolsele kaldale Ivangorodi ehitatud Narva hüdroelektrijaama turbiinidele jõudu andma. Tammi taha jääva hiigelveehoidla osa lüüse avatakse vaid mõnel päeval aastas, kui on vaja nii-öelda allavoolu lasta praht ja puurisu.

Läinud kevadel tekkis melu, kui kaasa “purjetas” ja jäi kosest puutumata nelja hektari suurune tükk idanaabri maa-alast. Vahepealse ajaga on see kulunud mitu korda väiksemaks, kuid püsib oma võsahaljastusega visalt nagu näidiseksemplar Kreenholmi silla all.

Nelja tunni kaugusel

Pärnust neljatunnise autosõidu kaugusele Ida-Virumaale piirilinna Narva on ilmselt enim käimist ja suhtlemist Tartu ülikooli Pärnu kolledžil ja Pärnumaa kutsehariduskeskusel. Erialakohtumised, õpilasvahetus, lõimumisprojektid on märksõnad, mis lühendavad teed nüüdisaegses e-riigis. Aga ka meri ja jõgi, mille ääres suvepealinn ja sügispealinn asuvad, ning vapikaladega piirilinnast ei pääse üle ega ümber, kui rataste all on tee näiteks Sankt-Peterburgi.

Viimase suure sõja ajal rusudeks muutunud ja üheplaanilisi korrusmaju täisehitatud Eesti suuruselt kolmas (85 ruutkilomeetrit) linn on kakskeelne ja vene keele valdamine tuleb jätkuvalt kasuks. Euroopalikku vurhvi lisab südalinnale kaubanduskeskus Fama, mis on saanud nime Hermanni kindluse bastioni järgi ning meenutab pärnakatele Papiniitu kerkinud ostulinnakut.

Narva logo ütleb siinse elukorralduse juhtmõtte: hea energia linn. Ehk ongi, kui tahad ja oskad näha karmi tegelikkuse kõrval arengut ja tõded, et kõik uksed ei olegi enam nii suletud nagu varem. Tõendus sellele on kas või võimalus astuda oma jalaga Kreenholmi saarele.

Narva juga

* Jagab Kreenholmi saare kaheks, Kreenholmi ja Joala astanguks.
* Idapoolse ehk Joala astangu keskelt kulgeb Eesti-Vene riigi piir.
* Enne Teist maailmasõda oli 6,5 meetri kõrgune ja 120 meetri laiune Narva kosk Euroopa võimsamaid, vooluhulga rekord ligi 2000 kuupmeetrit sekundis, pärineb 1926. aastast.
* Venemaale Ivangorodi 1955. aastal hüdroelektrijaama ehitamise järel suleti Narva jõgi tammiga, kevadise suurvee ajal, kui on vaja vabaneda tammi taha kogunenud risust, avanevad lüüsid ja kosk taasärkab.

Tagasi üles