Eesti koolivõrgu korrastamine ja reformimine toimub ainult üht aspekti arvestades: riigi eraldatud raha hulk õpetajate palgaks. Nenditakse, et väikestes gümnaasiumides omandatakse kehvemaid teadmisi kui suurtes koolides.
Koolivõrgu korrastamine pole ainult õppeprotsess
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keegi ei vaidle koolivõrgu korrastamise vajaduse ega õppekavade uuendamise vajaduse üle. Kool pole ainult õppimine ega huviringid. Õpilaste arvu vähenemine on praegu kogu Euroopa probleem.
Aga lähme veidi konkreetsemaks. Juttu tuleb Audru keskkoolist ja kogu valla arenguprobleemidest, mis hõlmavad maaelu edendamise ja elukeskkonna säilitamisega seonduvat.
Praegu toimub eestlaste väljakujunenud eluviisi lõhkumine, ääremaastumine, sundlinnastumine, täielik võõrandumine loodusest kui elu alusest ja tervislikest eluviisidest kaugenemine.
Uuringutest on ilmnenud, et Eestis on ääremaastunud 50 valda ja selle riskiga 60 valda, kus kokku elab ligikaudu 150 000 inimest.
Varsti on Audru vald samuti riskiga vald, kus kõik kooliastmed asuvad ühes koolis. Lastevanematel on mugavam lapsi kooli saata, vanemad lapsed hoolitsevad nooremate eest, gümnaasiumiõpilased on kogu koolis eeskujuks noorematele.
Uus õppekava rõhutab loodusele suurema tähelepanu osutamist. Kus on parem loodust tundma õppida kui maakoolis? Inimene elab looduse keskel, lihtne on tunnetada, et inimene on looduse osa. Looduseta sureb kogu elu välja. Taim on elu alus.
Läbi ajaloo on maal toimunud väiketootmine ja välja kujunenud kindel elamisviis, mille lõhkumine on kuritegu. Praegu on olukord niisugune, et ei tunnetata elu oma ümber. Elavasse loodusesse suhtumine on väga halb: lõhutakse puid ja põõsaid, tallatakse lilli ja rohtu.
Traditsiooniliste, maapiirkondadele omaste tootmisviiside uuesti kasutusele võtmine on elu rikastamine. Seda on vaja toetada. Inim- ja maaressurss tuleb kasutusele võtta, selleks on tarvis haritud inimesi ja need tulevad koolist. Juba on nimetatud, et väiketootmine on eluviis. Siit tuleb mahetoit ja suhe loodusega.
Meil on raha gümnaasiumiõpilaste sõidutamiseks linna kooli ja tagasi, aga lisaraha haridusele ei ole. Omajagu on see linnastumise suurendamine. Maainimesed on palju rahulikumad, tasakaalustatud kodanikud. Inimesed on stressis niigi ja tahtlikult suurendame seda veel. Maal on praegu veel tervemad inimesed kui linnas. Koolid on need asutused, mis mõjutavad elu igati.
Praegu teevad kooliuuendusi ainult poliitikud, aga spetsialistide abi ei kasutata. Eestis on palju kõrgetasemelisi spetsialiste olnud ka minevikus. Aga tänapäeval pole neid ega nende tarkust haridusuuendustes kohanud.
Elu koosneb väikestest kildudest nagu mosaiik. Pilt on ilus, kui kõik killud on omal kohal. Audru hariduselu on üle 300 aasta vana ja kui palju on selle aja jooksul toimunud! Minevikust peame õppima.
Audru koolielus on palju positiivset ja kasutamiskõlblikku. Ka kolm haridussuunda on meil olemas: humanitaar- ja reaalharu ning kõrgetasemeline riigikaitseõpetus. Hariduse tase pole negatiivne, gümnaasiumilõpetajad jätkavad igal pool hästi, kogu kasvatuslik õpe toimib kenasti.