Peeter Järvelaid: Põhiseaduslikud väljakutsed 21. sajandil

Peeter Järvelaid. Foto: PP

Eestis on advokaate, kes ikka ja jälle algatavad meedias diskussiooni, kas Eesti Vabariigi põhiseadus vajaks uuendamist. Olen nende ettepanekute suhtes olnud seni skeptiline, sest tundes 1992. aasta Eesti põhiseaduse sünnilugu veidi lähemalt, pole mul eriti usku, et suudetaks luua midagi paremat ja sügavamat, kui õnnestus väga suure ühise pingutuse viljana 1990. aastate alguses.

Ometi peaksime iseseisva rahvusriigina globaliseerunud maailmas olema tähelepanelikud nii kogu ilma kui eriti oma piirkonna riikide põhiseadusliku arengu suhtes, just põhiseaduse tõlgenduse alal. Venemaal toimub aktiivne diskussioon, kus ühiskonnale püütakse selgeks teha, miks maailm on kriisis ja miks Venemaa positsioon maailmas pole enam see mis NSV Liidul aastani 1991.

Vaieldakse sellegi üle, kas kunagine NSV Liidu ja USA vastasseis, mis Venemaa arvates pärast 1991. aastat muutus USA domineerimiseks, peaks nüüd hakkama asenduma maailmaga, kus suures poliitikas on enam mõjukaid mängijaid. Pole kahtlust, et siin mõeldakse nii Hiina kui India mõju kasvu, aga kindlasti tõuseb esile Euroopa Liidu positsiooni teema.