Galerii ja video: indiaanitelgid meelitavad maale

Vändra vallas Reinumurru külas Jõe puhketalu laagriplatsil on üles seatud neli indiaanlaste püstkoda. Indiaanitelgist tõuseb suitsu, ent noorperemees Rauno Paap kinnitab, et kõik on kontrolli all. “Püstkodades on ahjud ja tegemist on indiaani saunaga, kus õhuvahetus hoopis midagi muud kui näiteks Soome saunas,” selgitab ta.

Indiaanitelkidega loodab noorperemees inimesed maale meelitada. “Küsisin enne telkide püstipanekut naabrinaiselt, vanatädi Vilmalt, mis ta arvab sellest, kui siia sihukesed telgid püsti panen ja noored hakkavad siin vahel õhtuti valjemat muusikat kuulama ja pidutsema. Vilma vastas, et see oleks väga tore, kui noored tulevad maale ja tõmbavad siin elu käima,” seletab Paap naerul sui.

Kuigi püstkodades on ahjud, siis Paabi jutu järgi neis näiteks toitu ei valmistata. “Indiaanlased tegid süüa ikka õues, värskes õhus. Olenevalt tuule suunast võivad telgid ju suitsu sisse ajada ja seetõttu tehti seal lõket ainult äärmise vajaduse korral. Püstkoja tipus asuvad luugid on aga nagu korstnad,” jutustab ta.

Jõe talu indiaanitelgid said püsti juuli alguses, kui noorperemees, kes just põllumajanduse fänn ei ole, tahtis maalapile siiski kasutusviisi leida. “Mõtlesin, mis see maa siin niisama seisab, midagi võiks ju ikka luua. Ja ideed hakkasidki arenema,” räägib Paap ettevõtlusega alustamisest.

Paabi püstkoda on valmistatud Poolast tellitud spetsiaalsest kattest ja konstruktsiooni moodustavad oma metsast toodud kuusepalgid. Ühe suure telgi püstipanek läks katte ja taladega maksma 2000 euro ringis. “Ettevõtluse alustamiseks, kui tahad turistidele midagi pakkuda, on see minu meelest väga odav lahendus,” arvab Paap.

Püstkodade ehitusprotsess kujunes üpris keeruliseks. “Massu jõe äärne maa on ehituskeelualas ja algul saingi vallalt vastuseks, et ma ei tohi siia midagi ehitada. Õnneks aga leidsime lahenduse,” kõneleb Paap. Samuti ei olnud lihtne hankida püstkodade kattematerjali. “Ainuke variant, mis sobis, oli materjal Poolast tellida, aga kuna hind oli kõrge, ei olnud mul väga mõistlik endale üheks jaanipäevaks telki osta, seega otsustasin kirjutada töötukassale äriplaani.” Paabi plaan läks töötukassas läbi ja nüüd ootab ta tegevusluba. “Loodan, et detsembri keskpaigaks saan panna juba ametlikud hinnad üles ja huvilised võivad meile tulla ajaloohõngulisi püstkodasid ja sauna nautima,” ütleb ta.

Tori vallas Riisa rantšos pandi eelmisel laupäeval samuti indiaanitelk püsti. “Kord kuus, täiskuu ajal algavad ja lõpevad meie juures Soomaa täiskuumatkad, kus räägitakse täiskuuga seotud uskumustest. Uus telk on matkalistele ideaalne varjualune,” pajatab Riisa rantšo perenaine Keily Rändvee.

Samamoodi Jõe puhketalu peremehega tellis Rändvee kattematerjali välismaalt ja püstkoja seadis üles kohalik ehitaja. Eesti ilmastikus peaks indiaanitelk perenaise jutu järgi kasutuskõlblik olema umbkaudu kümme aastat.

Kui Rändvee pildid rantšo uuest atraktsioonist laupäeval sotsiaalmeediasse üles pani, hakkasid inimesed sedamaid telgi vastu huvi üles näitama. “Rahvas hakkas kohe uurima, millal telki külastada saab. Samuti küsitakse palju, kust ma selle sain ja kui palju ettevõtmine maksma läks,” räägib Rändvee ja lisab, et hind oleneb telgi suurusest.