Andres Metsoja: Vastus linnakodanik Urmas Hännilele

Andres Metsoja. Foto: PP

Hea Urmas Hännile. Algatuseks tahan teid tänada selle huvi ja söakuse eest, mida te olete oma kodulinna juhtimist tähelepanelikult jälgides üles näidanud. Tagasiside kodanikelt ehk linnavõimu tegevusega nõustumise või mittenõustumise väljendamine on mulle oluline, sest see aitab näha nii volikogu kui minu enda toimetamisi mõne uudse nurga alt. Ja kui linnakodanikul tekib küsimus, pean oma kohuseks vastata.

Olen alati arvanud, et töö ja tasu käivad käsikäes. Klassikalises arusaamises peetakse juhtimist tihti kokkuleppe saavutamiseks töötajaga soovitud tulemuse ja selle eest pakutava tasu suhtes. Ega see saa kohaliku oma- valitsuse korraldamiseski teisiti olla. Nii ütleb ka Euroopa omavalitsuse harta, mis Eestis kehtib juba 1995. aastast, sõnaselgelt: valitud kohalike esindajate töötingimused peavad võimaldama neil vabalt oma funktsioone täita. Töötingimused peavad võimaldama kõnealuste töökohustuste täitmisel tekkinud kulutuste õiglase rahalise kompenseerimise ning seal, kus kohane, kaotatud töötasu kompenseerimise või tasumise tehtud töö eest ja vastava sotsiaalkaitse.

Kas Pärnu linna volikogu läks oma määrusega “Volikogu liikmetele volikogu tööst osa-võtu eest tasu ja hüvituste maksmise kord” vastuollu korruptsioonivastase seadusega? Teie viidatud reegel, et ametiisikutel on keelatud teha toiminguid ja otsuseid ametiisiku enda suhtes, seisab nimetet seaduses tõepoolest. See seadus räägib aga juba sama paragrahvi kolmandas punktis erisustest, mille puhul vastavast toimingupiirangust juttu ei tehta. Juriidilises mõttes oli kõnealusel juhul tegemist määruse ehk üldakti, mitte üksikaktiga ja selle puhul toimingupiirangut ei kohaldata.