Eestimaa-armastus tärkas Soome mehe südames Saaremaal

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pekka Keskinen on Härmäst pärit soomlane, kes töötas üle nelja aastakümne kohtutäiturina kolmes Soome linnas, armus 30 aasta eest Eestisse, õppis siinse keele ja elab nüüd Pärnus, mida loeb oma päriskoduks.
Pekka Keskinen on Härmäst pärit soomlane, kes töötas üle nelja aastakümne kohtutäiturina kolmes Soome linnas, armus 30 aasta eest Eestisse, õppis siinse keele ja elab nüüd Pärnus, mida loeb oma päriskoduks. Foto: Mailiis Ollino

Kui kaardimoor aastakümnete eest Pekka Keskinenile ennustas, et elu lõpu poole läheb too elama mere taha, tundus see eideliku sonimisena. Aga nüüd on ta Eestis, Soome poolt vaadatuna meretagusel maal. Ega kavatse siit enam minna.

Keskinen elab Pärnus ja loeb oma kaunilt renoveeritud kolmetoalist korterit esimest aastat päriskoduks. Aga tee siia algas tal täpselt kolm aastakümmet tagasi, kui Soome Vabariik sai alles 70, mitte 100 nagu täna. Ja otsekui kaardipanija ennustust silmas pidades hakkas huvi tundma eesti keele vastu, tundes ühtäkki hingelist lähedust siinse maa ja põlisrahvaga.

“See sai vist alguse Raimond Valgre “Saaremaa valsist”, mida soome keeles esitas Georg Ots,” tuleb Keskinenile järsku meelde. “Täpselt nii see oli! Kui ma esimest korda Eestisse sattusin, ja just Saaremaale, siis ükskõik kuhu vaatasin, see oli täpselt nii nagu laulus.”

Tagasi üles