Kunst lubab täiskasvanutel mängida

Anete Kruusmägi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Elina Brotherus on naine, kelle nägu ehib pidevalt naeratus. Tema mängulisust ja loomejõudu näeb peaaegu oma silmaga. Kohtusin soomlannaga Pärnu uue kunsti muuseumis, kus ta parasjagu paigutas viimaseid etikette tööde alla.

Rahvusvahelistel näitustel osaleb kunstnik juba aastast 1998, kui ta õppis alles Helsingi kunsti- ja disainiülikoolis. Enne seda omandas ta kraadi hoopis keemias. “Ma sain aru, et see oli halb valik,” mõtleb Brotherus tagasi vaadates ja ei kahetse, et temast keemiku asemel hoopis fotograaf sai.

Pärnus on Brotherus juba kolmandat korda. Esimest korda väljapanekuga, teist korda žürii liikmena ja nüüd taas näitusega. Kui küsin, mis naise siia tagasi toob, vastab ta: “Mark”.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles