/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
Postimees küsis eile oma juhtkirjas, mis päev see möödunud esmaspäev õigupoolest oli. Kas Euroopa päev, võidupüha või üks päikesepaisteline esmaspäev? Kui esimese kahe suhtes ei suudeta seisukohta võtta, jääb kolmas variant.
Juhtkiri: Päikesepaisteline esmaspäev
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Telekavu ja ajalehti sirvides ei toetanud peaaegu miski Euroopa päeva. 9. mail 1950 Prantsuse välisministri Robert Schumani tehtud üleskutse oli mõeldud Lääne-Euroopa riikide söe- ja terasetootmise ühendamiseks, et seista vastu ekspansioonile idast (sellest ei räägitud) ja liita Euroopa riigid ühtsesse majandusruumi, et vältida uue sõja ohtu (ega sellestki suurt juttu olnud).
Euroopa päev on Eesti inimestele valdavalt kauge ja võõras ning seda pole eriti püütudki omaseks kujundada.
Alles 1965. aastal muutus 9. mai töövabaks pidupäevaks, Stalini ajal tähistati sõja lõppu Euroopas põgusalt, sest peaeesmärk – kogu Euroopa alistamine vabastamise sildi all – jäi Punaarmeel saavutamata. Mida vähemaks jääb Saksa - NSV Liidu sõjas (tuntud Suure Isamaasõja nime all) rinnetel võidelnuid, seda valjemini taob propagandatrumm ja suurejoonelisemaks kujuneb päeva tähistamine.
8. maid kui Teise maailmasõja lõppu Euroopas märgiti seal päevakohase väärika pärgade asetamisega memoriaalidele ja veel elus veteranide austamisega.
2. september ehk Jaapani kapituleerumise ja Teise maailmasõja täieliku lõpu aastapäev on alati jäänud Euroopas kuidagi varju ning olnud objektiivsetel põhjustel enam tähistatud USAs, mis pikka aega võitles Jaapaniga üksi samamoodi nagu NSV Liit Saksamaaga. Päikesepaisteline esmaspäev seevastu võlub oma neutraalsuse ja apoliitilisusega.