Ivar Mägi, Piret Lille: Missioon värdvalda muuta pole läbi

Piret Lille kutsus kokku meeleavalduse Sauga vallamaja ees 22. detsembril 2016, mida jälgis tähelepanelikult üleriigiline meediagi.

FOTO: Ardi Truija

  • Küladel peaks olema selge enesemääramisõigus.
  • Rahulolematu kogukond ei saa olla ühtne ega võimekas.
  • On vale elada naaberomavalitsuse arvelt.

Pisut üle aasta on möödas ajast, mil Sauga vallavolikogu otsuste vastu tundsid huvi paljud kohalikud inimesed, seejärel kogu Eesti. Valla nimi tõusis lausa kõrgele Toompeale riigikogu saalidesse, kohtute ja õiguskantslerini välja.

Teemaks haldusreform ja Sauga valla otsus ühineda Pärnu linna asemel Sindi linna, Tori ja Are vallaga. Suur hulk Tammiste küla elanikke kasutas seadusega ette nähtud õigust ja tegi ebaloomuliku otsuse vastu protestiavalduse, millega sooviti Tammiste küla eraldamist vallast ja selle ühendamist Pärnu linnaga. Paraku tehti rahvaalgatuse esindajatele üsna kiiresti puust ja punaseks selgeks, millise võimu annab volikogu liikme staatus: piisab vaid 20–40 valija häälest, et rahvaga konsulteerimata võiks vastu võtta kogu piirkonna arengut mõjutavaid otsusi.

Siis, kui tänased toimetused otsustati homse varna visata ehk külade eelnõud suunati uue volikogu arutada, võtsid aktiivsemad vallaelanikud nõuks moodustada valimisliidu, et minna püüdma sedasamust rahvasaadiku staatust, selleks et eesseisvate otsuste tegemisel avaneks võimalus enam kaasa rääkida. Suur erinevus on see, et need uued tulijad ei pea oma isiklikku veendumust ülevamaks kui rahva enamuse arvamust. Sauga valla elanikud peavad saama lõpuks öelda, missugust haldusjaotust nad soovivad. See sõna tuleb piire seades aluseks võtta olenemata hääletuse osalusprotsendist.

Loe kõiki artikleid

Oled juba tellija? LOGI SISSE või SEO LEHE TELLIMUS

Loe ka neid

Tagasi üles