Alar Karis: Eestit tuleb edasi ehitada enda teenitud rahaga

Teeremont eurorahadega. Foto: Toomas Huik / Postimees

Eesti riik ja ühiskond on pikki aastaid saanud enda arengu, funktsioonide ja investeeringute rahastamisel kasutada tagastamatut välisabi, eelkõige Euroopa Liidu toetusi. See on raha, mille muude riikide maksumaksjad on Euroopa solidaarsuse põhimõttel usaldanud meile, et teha ühekordseid kulutusi elujärje püsivaks parandamiseks.

Seepärast me ei saa ega tohigi jääda lõputult vaatama nõudliku ootusega liidu jõukamate liikmesriikide poole, pidades seesugust abi loomulikuks ja vääramatuks osaks oma sissetulekutest. Arvates, et keegi teine peabki meile raha andma. Eri põhjustel terendabki nüüd aeg, mil Eesti saadav välisabi hakkab kahanema.

Poolteist kuud tagasi, 26. septembril, möödus 30 aastat päevast, mil ajalehes Edasi ilmus IME ehk isemajandava Eesti programm, mis on saanud sümboolseks tähiseks Eesti iseseisvuse taastamise teel. Ja kuigi aeg ja kogu Eesti on nüüdseks täiesti muutunud, on toonase lööklause sõnum aktuaalne praegugi: Eesti peaks suutma end ise majandada. Et meil ei kujuneks välja välisabisõltuvust, eriti mitmesuguste investeeringute vallas, keskenduski riigikontrolli tänavune aastaülevaade just välisabirahale.