Niidu koostootmisjaama lugu

Kalev Vilgats
, Pärnu Postimehe arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu koostootmisjaam jõulude eel kaks aastat tagasi.
Pärnu koostootmisjaam jõulude eel kaks aastat tagasi. Foto: Urmas Luik

Kaks aastakümmet tagasi, detsembri algul 1997 kanti äriregistrisse aktsiaselts Pärnu Elektrijaam, mille eesmärk oli ehitada Pärnusse elektrijaam. Tollane abilinnapea Erni Metsal nimetas plaani ammuseks, mis ulatus tagasi aastasse 1993.

1996. aastal koostas AS ESTIVO Pärnu paremkalda energiavarustuse uuringud, 1997 valmis paremkalda soojavõrkude äriplaan. Jaamas pidi kütusena hakatama kasutama kütte- või freesturvast ja maagaasi. Elektrijaama asukohana pakuti välja üht paika vasakkalda linnaosas ja nelja Ülejõel. Vasakkaldale tulnuks elektrijaama ehitamine kõne alla juhul, kui kütusena kasutatakse ainult maagaasi. Metsal nimetas aktsiaseltsi loomist ja elektrijaama rajamist julgeks sammuks. Pärnu linn projekti rahaliselt ei panustanud, kuid toetas kõige odavama energiatootja tulekut.

Plaan hakkas tõelisuseks saama 29. septembril 2004, kui AS Eesti Gaas, AS Eesti Energia ja AS Fortum Termest kirjutasid alla ühiste kavatsuste protokollile rajada Pärnusse maagaasiküttel elektri ja soojuse koostootmisjaam.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles